Bavaria ja Baden-Württemberg nõuavad rohkem raha kosmosereisimiseks!

Bavaria ja Baden-Württemberg nõuavad rohkem raha kosmosereisimiseks!

Darmstadt, Deutschland - 5. juunil 2025 kutsuvad Baieri, Baien-Württemberg ja Bremen üles Saksamaa investeeringuid suurendama Euroopa kosmoseorganisatsiooni (ESA) ja riiklikku kosmosereisi. Viimastel aastatel on kosmoseprojektide föderaalses eelarves sisalduvate eelarvete summat peetud ebapiisavaks. Föderaalvalitsuse iga -aastane üleandmine ESA -le oli minevikus umbes 900 miljonit eurot. Lisaks sai riiklik kosmosereisid sellest summast täiendavalt kolmandiku aastas.

Kriitikud nõustuvad, et need rahalised vahendid ei ole piisavad, et tagada Saksamaa konkurentsivõimeline kosmosereis. Punarohelise koalitsiooni ajal tõusis Saksamaa panus üle miljardi euroni, mis tegi Saksamaale ESA riikide seas suurima panuse maksja. Sellegipoolest on ESA panuse vähenemise oht, mis veelgi suurendab muresid.

ESA roll

Euroopa kosmoseorganisatsioon (ESA) asutati 50 aastat tagasi ajal, mil USA ja Nõukogude Liit olid kosmosereiside juhtivad riigid. Sihtasutuse eesmärk oli koguda Euroopa vägesid ja kindlustada Euroopa kosmoses. Liikmesriikidel on lootus luua kosmosereiside kaudu majanduslikke impulsse ja kasvavat õitsengut. Täna on ESA -l 23 liikmesriiki, sealhulgas Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Kanada osaleb koostöölepingus, samas kui teistel riikidel nagu Bulgaaria ja Horvaatia on ESA -ga koostöölepingud.

ESA peakorter asub Pariisis, kusjuures on ka muid olulisi keskusi Darmstadtis, Kölnis ja teistes linnades. Praegu töötab organisatsioonis umbes 2547 inimest liikmesriikidest. ESA eeldatav eelarve 2025. aastal on 7,68 miljardit eurot ning seda rahastab kohustuslik programm ja valikulised programmid, milles liikmesriigid saavad osaleda.

väljakutsed ja edu

ESA on oma ajaloos saavutanud arvukalt õnnestumisi, sealhulgas Ariane'i käivitamise arendamine, mis on kosmosesse ületanud üle 800 satelliidi. Lisaks haldab ESA Copernicuse programmi, mis jälgib kliima, keskkonna ja katastroofi andmeid ning pakub avalikkusele tasuta. Uue satelliidi algusega 2025. aasta aprillis, milleks on viie aasta jooksul metsade biomassi mõõtmine, saab ESA tähtsus säästva arengu jaoks selgeks.

Keskendub üha enam ka küberturvalisusele, kuna organisatsioon haldab 28 satelliiti koguväärtusega üle 10 miljardi euro. Darmstadtis äsja avatud küberturbekeskus on mõeldud varases staadiumis ohtude äratundmiseks. Praegune peadirektor dr Josef Aschbacher pöördub Euroopa ruumis suurema iseseisvuse ja dünaamika poole. ESA roll järgmise 50 aasta jooksul on siiski ebakindel, samal ajal kui ruumi rahulik kasutamine peaks jätkuma esiplaanil.

Arutelu rahastamise ja ESA strateegilise suuna üle on täies hoos; Jääb üle vaadata, kuidas liikmesriigid reageerivad väljakutsetele.

ESA üksikasjaliku teabe saamiseks ja teie rolli kohta Euroopa kosmosereisides külastage sueddeutshe.de < "https://www.esa.int/space_in_in_member_stattes/germany/die_esa_fakten_und_sumen" Target = "_ blank"> esa.int või zdfhute.de .