Venemaa esindab relvarahu ultimaatumit - Ukraina on skeptiline!

Venemaa esindab relvarahu ultimaatumit - Ukraina on skeptiline!

Istanbul, Türkei - ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa, mida juhib ÜRO suursaadik Wassili Norsja, on kuulutanud oma valmisoleku pidada läbirääkimisi võimaliku relvarahu üle Ukrainas. See teade toimub pingelises poliitilises kliimas, kus mõlemal konflikti poolel, Venemaal ja Ukrainas on rahu tingimuste osas erinevad vaatenurgad. Numbery väitis selgelt, et lääneriigid peavad oma relvade tarneid Ukrainasse panema ja et Ukraina peaks mobilisatsiooni lõpetama enne relvarahu võimalikku. See on keskne punkt, sest Venemaa peab relvarahu võimalusena töötada konflikti jätkusuutliku lahenduse kallal, samal ajal kui Ukraina on kutsunud 30-päevast relvarahuks kui läbirääkimiste eeltingimust alates märtsist alates läbirääkimistele

Ukraina president Wolodymyr Selenskyj on juba nõudnud tulekahjupausi ilma prioriteedita. Arvukad aga väljendasid muret, et Ukraina võiks sõjaväelise ümberkorraldamiseks kasutada relvarahu. Lisaks rõhutas ta, et Venemaa relvajõud on alati valmis võitlust jätkama ja on ebaselge, kuidas need avaldused tulevastes aruteludes mõju avaldavad.

poliitilised reaktsioonid ja rahvusvahelised mõjutused

Poliitilist olukorda mõjutavad ka lääne juhtide hinnangud. USA president Donald Trump on süüdistanud nii Selenskyjit kui ka Putinit kangekaelses ja blokeerivad seeläbi vaherahu protsessis edusamme. Vahepeal kutsus Türgi president Recep Tayyip Erdogan üles Ukraina riigipea Selenskyj osalema eelseisvatel läbirääkimistel Istanbulis. Erdogan näeb võimalust juhtida rahuprotsessi mõlema riigi tugevate delegatsioonide kaudu. Siiani ei ole Ukraina siiski otsust teinud, kas see saadab delegatsiooni Istanbuli.

Viimastel päevadel on Ukraina välisminister Andrij Sybiha Venemaa teravalt kritiseerinud ja nõudnud, et Moskvale avaldatakse suuremat survet. Ta rõhutab sanktsioonide vajadust ja suuremat toetust Ukrainale. Seda väidet toetab aruanne, mis juhib tähelepanu sellele, et USA senat kavandab järgmisel nädalal Venemaa vastu suunatud uute sanktsioonide nõuandeid.

Olukord esiküljel

Ukraina praegused aruanded näitavad ka, et Venemaa relvajõud Sumy sektoris on üha ebaefektiivsemad ega suuda märkimisväärseid edusamme teha. Samal ajal olid rünnakud Charkiwi vastu, kus vigastada sai mitu inimest, ja Ukraina teatas pärast Venemaa droonirünnakut Ismaili vastu suurest tulekahjust.

ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekul oli Selenskyj juba selgeks teinud, et Ukraina õigus enesekaitsele tuleb jõustada. Ta kirjeldas Venemaa tegevust kui rahvusvahelist kuritegu ja nõudis, et Venemaa oleks sunnitud rahu tegema. Sel eesmärgil viidatakse ka Hiina välisministri Wangile, nõudes tugevdatud rahuläbirääkimisi ja nimetas läbirääkimiste kolme olulist põhimõtet: lahingupiirkonna laienemist, kakluste eskaleerimist ega asjaosaliste provokatsioonideta.

Ukrainas praegu toimuvat keerulist geopoliitilist mängu mõjutavad endiselt paljud tegurid, sealhulgas kaasatud rahvaste strateegilised otsused ja sellele järgnenud rahvusvahelised reaktsioonid. Kuigi Istanbulis toimuvad kõnelused on peatsed, tuleb veel näha, kas saab teha reaalseid edusamme või kas konflikt toimub uuel eskalatsiooni tasemel.