Suche
Berliinil on oht kunstist ilma jääda: stuudio rahastamine on ohus!
Berliin seisab silmitsi väljakutsetega: tõusvad üürihinnad ja stuudio rahastamise kärped ohustavad kunstimaastikku. Kunstnikud kardavad oma tuleviku pärast.
Berliinil on oht kunstist ilma jääda: stuudio rahastamine on ohus!
Kunst ja kultuur Berliinis: sõltumatu stseeni dilemma
Berliini kunstiskeene seisab silmitsi tõsise murranguga. Väljakutsed on muutunud üha nähtavamaks pärast seda, kui mainekas kunstiajakiri kirjeldas pealinna olukorda kui "post-cool". See hinnang kehtib eriti noorte kunstnike kohta, nagu 34-aastane Lisa Marie Schmitt, kes töötab oma stuudios Berlin-Weddingis. Schmitt maksab 30 ruutmeetri eest 170 eurot, mida toetavad riigitoetused. Kuid see võib peagi läbi olla: Berliini senat kavandab kärpeid, mis võivad mõjutada enam kui 1000 subsideeritud stuudiopinda. Esindajatekojas peab selle kohta otsus langetama 2025. aasta detsembris ja Schmitt võib oma ateljeest ilma jääda 2026. aasta veebruaris.
Mis saab siis, kui raha ja ruumi napib? Schmitt mõtleb juba Bukaresti kolimisele, kus üürid on odavamad. See pole aga üksikjuhtum: mõjutatud on ka kunstnik Anja Schrey. Ta on elanud ja töötanud subsideeritud stuudios Karl-Marx-Strassel üle kümne aasta, kuid tema kohal hõljub ebakindlus tuleviku suhtes. "Avaturul asuv stuudio on hindamatu," kurvastab Schrey, samas kui Neuköllnis maksavad üürid keskmiselt 25 eurot ruutmeetri kohta.
Mure on laialt levinud. Hiljutise uuringu kohaselt otsib umbes 87% Berliini umbes 10 000 kunstnikust taskukohaseid stuudioid. Eksperdid hoiatavad, et linnapilti võib oluliselt muuta uute rahastatud stuudiote puudumine. Kultuurikommunikatsiooni spetsialist Silke Neumann kutsub üles laiendama kunsti- ja kultuurialasid, eelkõige ajutise kasutuse jaoks. Areng pole jäänud märkamata ka kriitikutele nagu korraldaja Markus Ossevorth. Ta teatab baaride ja klubide sagenevast sulgemisest, mis on suurte kulude ja elanike kaebuste tõttu hädas.
Tagasivaade kunstimaastikule
Berliini kunstimaastikul on põnev, kuid ka traagiline ajalugu. Pärast taasühendamist avastasid paljud kunstnikud linna kui uue loomingulise leviala. Nüüd aga ähvardab kärped kultuurieelarves ja kärped stuudio rahastamises, mis muudaks kunstimaastiku palet jäädavalt. Tööpindade rahastamine võib langeda 45 miljonilt 22 miljonile eurole aastas. See toob kaasa planeerimise ebakindluse paljude kunstnike jaoks, kes peavad nüüd kartma oma hinnatud stuudioruumi kaotamist.
Kunstikollektsionäär Christian Boros ütleb, et vaatamata nendele väljakutsetele on Berliin jätkuvalt kunstnike jaoks magnet. Ta näeb muutustes ka võimalusi, kuid mainib ka ohtu, et paljud kunstnikud võivad rännata teistesse linnadesse nagu Hamburg või Leipzig. Olukorrale tähelepanu juhtimiseks on mõjutatud artistid juba algatanud petitsiooni, mis on kogunud üle 3700 hääle. Need hääled peaksid saatma poliitikutele tugeva signaali.
Artistid nagu Lisa Marie Schmitt ootavad arengut hinge kinni pidades. Kunstiline tugi, mis teda Berliini tõmbas, võib kiiresti kaduda. Hädasti on vaja head kätt linna kunstimaastiku tulevikuks. Jääb üle loota, et peagi toimub kultuuripoliitika ümbermõtestamine, enne kui Berliini elavat kunstimaastikku rabab soikuv reaalsus.
Kunstiajakiri jälgis arenguid kriitilise pilguga, tagesschau.de teatab kunstnike ebakindlast tulevikust, samas rbb24.de toob esile kõige pakilisemad väljakutsed. Samuti bbk-berlin.de käsitleb ebakindlust stuudio rahastamise osas ja kunstnike hirmu planeerimise ebakindluse ees linnas, mis oli kunagi kuulus oma loomingulise potentsiaali poolest.