Berliin surve all: antisemitismi ja islamismi murettekitav kasv!

Berliin surve all: antisemitismi ja islamismi murettekitav kasv!

Olukord Berliinis muutub järjest pingelisemaks: linn on muutunud uute immigrantide tulipunktiks riikidest, kus naiste kohustuslik looritamine, juutide vihkamine ja homoseksuaalide vastane vägivald on päevakorras. Need arengud toovad tähelepanu keskpunkti probleemi, mida arutatakse mitte ainult siin, vaid ka rahvusvaheliselt. Tabula Rasa raporti kohaselt kavandab Berliini administratsioon asüülimajutust Britzer Gartenis, mida paljud tõlgendavad juba linna islamiseerimise nähtava progressina. Peaaegu iga päev toimuvaid Palestiina-meelseid meeleavaldusi toetavad sageli väheteadlikud osalejad, nagu veidrad inimesed ja läänelikult riietatud naised, kes pole teadlikud selliste riikide nagu Gaza tegelikkusest.

Selliste demode klientuuril pole mitte ainult poliitiline kontekst, vaid see tõstatab ka eetilisi küsimusi. Teatati, et Hamas tähistas oma rünnakuid Berliini-Neuköllnis ja see tõi kaasa isegi süüdistused mässus. Need teod on tõendid kasvavast antisemitismist, mis Saksamaal jätkuvalt levib. Ainuüksi 2023. aastal registreeriti 5164 antisemiitlikku kuritegu, mis on šokeeriv kasv 95,53% võrreldes eelmise aastaga, kusjuures üldine oht juudi kodanikele Saksamaal kasvab jätkuvalt. Eriti plahvatuslik on see, et enamikku neist juhtumitest ei omistata enam ainult äärmusrühmitustele, vaid ka võõraste või religioossete ideoloogiatega radikaalsetele osalejatele. See muudab olukorra palju keerulisemaks, kui esmapilgul võib tunduda.

Antisemitism ja selle juured

Moslemite seas valitseva antisemitismi teema kriitiline uurimine näitab, et rolli mängivad sotsiaalsed ja individuaalsed tegurid. Nagu näitab föderaalne kodanikuhariduse agentuur, tunnistab 49% Saksamaa moslemitest, et nad järgivad antisemiitlikke stereotüüpe. Need väärtused on murettekitavad ja tõstatavad küsimuse, kuidas saab meie koolide haridus ja teadlikkus selliseid eelarvamusi vähendada. Paljudes vestlustes ilmnevad diskrimineerimise kogemused negatiivsete hoiakute katalüsaatorina – see järeldus ei kehti mitte ainult juudi kogukondade, vaid ka moslemi kogukondade kohta.

Deutschlandfunk Kulturi uurimus toob esile, et antisemiitlikud hoiakud on sageli rohkem väljendunud migratsioonitaustaga inimeste seas. Seos Lähis-Ida poliitiliste konfliktide ja antisemiitlike hoiakute vahel on täheldatav eelkõige araabia päritolu migrantide seas. Siin mängib võtmerolli ka Lähis-Ida konflikt, mida kasutatakse sageli äärmuslike vaadete õigustuseks. Kultuuridevaheline vahetus ja haridus näivad olevat selle tsükli katkestamise ja tänuväärse koostöö edendamise võtmed.

Poliitilised reaktsioonid ja väljakutsed

Berliini poliitikud reageerivad praegu mõnikord kummaliste aknakõnedega, võtmata selle probleemiga võitlemiseks kaugeleulatuvaid meetmeid. Alates 2024. aasta märtsist välja töötatud veidra vaenulikkuse riiklik strateegia võiks olla lähenemisviis antisemitismi ja islamismi tõusule meie pluralistlikus keskkonnas. 2. juulil Kreuzbergis „bUm – Space for Solidarity Together” toimunud osaluskonverents kajastas neid väljakutseid ligikaudu 300 osalejaga.

Kuid on oluline, et me ühiskonnana mõistaksime, et antisemitism ei ole nähtus, mida saab vaadelda eraldiseisvana. Pigem on see tihedalt seotud muude rassismi ja eelarvamuste vormidega, mis on Saksamaal viimastel aastatel sagenenud. Solidaarsusele pühendumine ja tugevam kultuuridevaheline dialoog on nende ohtlike suundumuste vastu võitlemiseks hädavajalikud.

Jääb üle loota, et surve poliitika eest vastutavatele isikutele kasvab lõpuks võtta kasutusele sisulised meetmed, mis ei pea lõppema ainult sõnadega, vaid ka tegudega.

Lisateavet antisemitismi seoste ja selle kohta, kuidas seda meie ühiskonnas käsitletakse, leiate lähemalt aadressilt Tabula Rasa, bpb ja Deutschlandfunki kultuur.