Berliinist on saamas käsnalinn: nii võitleb metropol veepuuduse vastu!

Berliinist on saamas käsnalinn: nii võitleb metropol veepuuduse vastu!

Veepuudus linnapiirkondades on muutumas üha enam plahvatusohtlikuks probleemiks. Berliinis mõeldakse juba sammu edasi ja plaanitakse saada “käsnalinnaks”. Mitte ainult vihmavee ladustamise, vaid ka selle taas sihipärase väljalaskmise kontseptsiooniga püüab linn vastata kliimamuutuste väljakutsele. See käib käsikäes eesmärkidega Saksamaa kliimamuutustega kohanemise strateegia, mille eesmärk on edendada uuenduslikke lahendusi linnaarenduses.

Nende meetmete vajadus saab selgeks, kui arvestada, et Berliin asub Saksamaa kuivas piirkonnas ja veevarustus muutub suvel üha problemaatilisemaks. Selle vastu on juba valminud üheksa tohutut maa-alust vihmaveekogumisbasseini. Eriti muljetavaldav 30 meetri sügavune püügibassein on täielikult töökorras 2026. aastal ja mahutab umbes 17 000 kuupmeetrit vihmavett. Tugevate vihmasadude ajal juhitakse liigne vesi nendesse basseinidesse, enne kui see pumbatakse reoveepuhastitesse edasiseks puhastamiseks.

Kuidas käsnlinn töötab?

Mida aga täpsemalt tähendab olla käsnlinn? Oma tuumaks on see nutikas kontseptsioon, mille eesmärk on linnade suletud alade parem ärakasutamine. Valju Mööbliuurijad Linnad saavad muuta vihmaveega toimetulemise revolutsiooniliseks, paigaldades läbilaskvad pinnased, rohkem haljasalasid ja veehoidlaid. Eesmärk on üleliigne vesi talletada ja aeglaselt vabastada, kaitstes sellega paljusid jõgesid ülevoolu ja reovee eest.

Erilist tähelepanu pööratakse ka segavee ülevoolu vältimisele. Berliinis on 10 000 km kanalisatsioonist 2000 segakanalisatsioonisüsteemid. Halvimal juhul põhjustavad need kalade hukkumist ja hapnikupuudust veekogudes. Selle probleemi lahendamiseks võttis linn vastu seaduse, mis näeb ette, et kanalisatsiooni võib voolata vaid väike osa uutel ehitusplatsidel tekkivast vihmaveest. Ülejäänud osa peab aurustuma või imbuma.

Roheline infrastruktuur mikrokliima jaoks

Föderaalvalitsus näeb käsnalinna osana oma igakülgsest kliimamuutustega kohanemisstrateegiast. Uuenduslikud lähenemisviisid rohelisele infrastruktuurile, nagu näiteks THE linnade mikrokliima tugevdamiseks. DAS-i seirearuanne näitab ka, et uuringud näitavad, et loodusõnnetuste vastu on kindlustatud vähem kui pooled elamukinnisvarad. Siin on vaja tegutseda.

Kliimakaitse mõttes tuleb kasuks ka linnaelanike elukvaliteet. Rohestamismeetmed, nagu vihmavee hoidmiseks tiikide loomine, ei saa mitte ainult hoida vett puhtana, vaid aidata ka linna jahutada ja kaitsta seda üleujutuste eest. Näiteks võib tuua uue kortermaja, mis on varustatud tiigi ja vee puhastamiseks taimedega.

Üha enam linnu tugineb käsnlinna kontseptsioonile. Pilootprojektid toimuvad juba Šveitsis, kus struktuursetesse ennetusmeetmetesse investeeritakse üle 43 miljoni frangi. Näiteks Winterthuris kasutatakse koolimajade vihmavett parkide ja haljasalade niisutamiseks.

Õigete meetmete ja muutumistahte korral võib käsnalinna idee luua pretsedendi mitte ainult Berliinis, vaid ka paljudes teistes Euroopa päritolu linnades. Kliimasõbralike kontseptsioonide aeg linnades on käes – midagi on oluline!