Berliini mälestustseremoonia Margot Friedländerile: mäletamise pärand

Berliini mälestustseremoonia Margot Friedländerile: mäletamise pärand

9. juulil 2025 toimus Berliini Filharmooniasaalis liigutav mälestusteenistus Margot Friedländeri auks, kes suri 9. mail 2025 103-aastasena. Ürituse korraldas temanimeline Margot Friedländeri Fond ning kohale tuli arvukalt külalisi, kes avaldasid austust tema elutööle. Föderaalpresident Frank-Walter Steinmeier rõhutas mälestuskõnes Friedländeri surmast tekkinud tühjusetunnet ja selle jätkuvat sõnumit unustamise vastu. Steinmeier rõhutas, kui oluline on Friedländeri pärandi elushoidmine tulevastele põlvedele, eriti ajal, mil antisemitism on taas tõusuteel. Aruanded selle kohta päevauudised.

Friedländer oli üks tuntumaid kaasaegseid natside juutide tagakiusamise tunnistajaid ja elas üle küüditamise Theresienstadti koonduslaagrisse. Pealtnägijate ütluste kohaselt läks ta peitu, kuid reedeti ja oli tunnistajaks natside julmustele, kes mõrvasid tema pere, sealhulgas tema venna Ralphi ja ema Auguste. Pärast Teist maailmasõda emigreerus ta USA-sse, kuid naasis 88-aastaselt Berliini, et võidelda inimlikkuse, demokraatia ja natside kuritegude unustamise eest. Tema 2023. aastal asutatud ja Steinmeieri patrooni all olev sihtasutus kavatseb jätkata Friedländeri valgustusajastu visiooni, näiteks ZDF teatatud.

Tunnustused ja hoiatused

Steinmeier saatis oma kõnet emotsionaalse kummardusega Friedländerile, keda kirjeldati kui suure karisma ja lahkusega inimest. Ka Berliini valitsev linnapea Kai Wegner (CDU) esines tervitustega ning väljendas mälestuse ja leppimise tähtsust. Mälestusüritusel esines ka Margot Friedländeri isikuauhinna 2024 saanud Hèdi Bouden, kes rääkis Friedländeri pärandist. Ta rõhutas, kui oluline on anda Friedländeri missioon noorematele põlvkondadele edasi, et edendada inimlikkuse ja sallivuse väärtusi.

Mälestusteenistusest tegi otseülekande rbb ja jõudis seeläbi laia publikuni. Ajal, mil üha enam kostuvad ajaloo õppetunnid kahtluse alla seadvad hääled, on hädavajalik mõtiskleda ellujäänute lugude üle. Margot Friedländer nimetas sageli oma elutööks hoiatusi üha suureneva antisemitismi ja paremäärmusluse eest. “Me ei tohi unustada” oli üks nende keskseid sõnumeid, mida rõhutasid ka kohalviibijad, nagu antisemitismivolinik Felix Klein ja Juutide Kesknõukogu president Josef Schuster.

Mälu pärand

Friedländer on aastate jooksul pälvinud arvukalt auhindu oma pühendumuse eest. Muuhulgas autasustati teda Föderaalse Teeneristiga ja Berliini linna aukodanikuks. Tema lugu pole mitte ainult tunnistus holokausti õudustest, vaid ka üleskutse valvsusele ebaõigluse kordumise vastu. Mälestamisel leiti, et ühiskonna kohustus on seista rahu ja inimlikkuse eest ning järgida Margot Friedländeri sõnu tegudesse.

Mälestades veel elavaid tänapäeva tunnistajaid, nagu varem Auschwitzi koonduslaagri vabastamise 80. aastapäeva puhul esinenud Marian Turski, on oluline näha, et sellised mälestusüritused ei ole mitte ainult leinaks, vaid on ka aktiivne meeldetuletus võidelda demokraatia väärtuste ja inimõiguste eest, eriti rasketel aegadel.

Margot Friedländeri mälestusüritus oli seega midagi enamat kui ühe tähelepanuväärse naise mälestusüritus; see oli tungiv üleskutse jätkata võitlust unustuse ja õiglasema ühiskonna eest.