Pahameel Berliinis: Talibani lipp saatkonna ees põhjustab skandaali!

Pahameel Berliinis: Talibani lipp saatkonna ees põhjustab skandaali!

Berliinis asuva Afganistani saatkonna ümber areneb tuline arutelu. Aruanded viitavad sellele, et Taliban kavatseb heisata saatkonna kohale oma lipu. See oleks enneolematu samm, mis õhutaks Saksamaal mitte ainult poliitikat, vaid ka paljude Afganistaniga seotud inimeste tundeid. Raketirünnakus raskelt vigastada saanud kolmest positsioonist koosnev veteran Robert Müller on nende plaanide peale valju pahameelt väljendanud ja kutsunud Saksamaa valitsust üles tegema kõik endast oleneva, et seda ära hoida. Mülleri jaoks on lihtsalt kujuteldamatu ja ennekuulmatu mõte, et tema võidelnud Talibani lipp võiks peagi Berliinis lehvida. ZDF teatab.

Praegu lehvib Grunewaldi linnaosas Taunusstrassel asuva saatkonna ees Afganistani Islamivabariigi must, punane ja roheline lipp. Plaanis on saatkond ümber nimetada ja heisata Talibani lipp, millel on valgel taustal mustade tähtedega moslemite usutunnistus. Kas seda saab ka reaalselt ellu viia, on igaühe oletus, sest ametlikku infot nende plaanide kohta välisministeerium veel saanud ei ole. Aruannete kohaselt ei ole föderaalvalitsus võimeline takistama suveräänset riiki kasutamast oma riigi sümboleid, Tagesschau järgi.

Poliitilised reaktsioonid

Nüüd on arutelusse kaasatud Bundestag ja mitmed parlamendiliikmed võtavad sõna. AfD kritiseerib plaane kui "radikaalse islami normaliseerimist" ja kirjeldab seda föderaalvalitsuse "vaesuse näidisena". Pahameel on eriti selge vasakpartei poolt, mille parlamendisaadik Cansu Özdemir kirjeldab lipu heiskamist kui "poliitilist ja moraalset häbi". Müller ja Özdemir nõustuvad nõudmises, et föderaalvalitsus peaks tegema kõik, et Taliban ei saaks lipu all lehvitada.

Kontroll Afganistani saatkonna üle ja poliitiline olukord Afganistanis on olnud pidev probleem alates Talibani võimuletulekust augustis 2021. Vaatamata ülevõtmisele on Taliban loonud arvukalt välisesindusi ja mõnikord teeb koostööd endiste diplomaatidega. Kui teised riigid, näiteks Venemaa, tunnustavad Talibani valitsust, jääb Saksamaa rangeks ega tunnusta de facto valitsust. Sellegipoolest toimuvad arutelud tehnilistel teemadel, nagu Afganistani kurjategijate repatrieerimine, nagu välisministeerium selgitab.

Lahtine haav Afganistan

Pärast Bundeswehri kaootilist lahkumist Afganistanist, mis oli vajalik NATO partnerite otsuste tõttu, on olukord selles riigis jätkuvalt murettekitav. Sellegipoolest ei ole Saksamaa oma humanitaaralaseid jõupingutusi lõpetanud ning on pühendunud inimõigustele, eriti naiste ja laste omadele. Kabulis asuva saatkonna sulgemine alates 15. augustist 2021 on diplomaatilisi suhteid tõsiselt mõjutanud, kuid dialoog jätkub tehnilisel tasandil, keskendudes humanitaarabile ja põgenike toetamisele.

Pärast teenistust Afganistanis poliitika ja hetkeolukorraga tegelev Müller tunneb, et teda ei tunnustata piisavalt. Arutelu Talibani lipu üle on kütkestanud tujusid ja näitab, kui palju minevik mõjutab olevikku. Edaspidi on näha, kuidas olukord areneb ja milliseid otsuseid föderaalvalitsus teeb.