Sündimuse langus Saksamaal: murettekitav statistika 2023. aastaks!

Sündimuse langus Saksamaal: murettekitav statistika 2023. aastaks!

Ka Saksamaa sündimus näitab murettekitavat trendi 2023. aastal. 1,35 last naise kohta on 2% madalam kui 2022. aastal, mil sündis 1,38 last naise kohta, teatab ZDF täna. Möödunud aastal sündis kokku 677 117 last, mis on samuti 2% vähem kui 2022. aastal. Need langevad numbrid tekitavad küsimusi ja jätavad ruumi diskussioonideks neid arenguid mõjutavate sotsiaalsete tingimuste üle.

Sündimuse analüüs näitab, et sündimuse langus on aeglustunud. Kui 2022. aastal oli langus 8%, siis 2023. aastal oli see vaid 7%. Huvitaval kombel on sündimus Saksamaa idaosariikides, 1,27 last naise kohta, madalam kui lääneosariikides, kus see näitaja on 1,38 last naise kohta.

Piirkondlikud erinevused

Berliin paistab silma madalaima sündimusega – 1,21 last naise kohta. Seevastu Alam-Saksimaal on kõrgeim sündimuskordaja – 1,42 last naise kohta. Pilk Tüüringisse näitab, et piirkonnas registreeriti suurim langus: siin langes sündimus 7% võrra 1,24 lapseni. Baden-Württemberg aga registreeris väikseima languse, vaid 1%, ja saavutas 1,39 lapse määra.

Teine oluline tegur on sündide klassifitseerimine rahvuse järgi. Saksamaa kodakondsusega naistel on keskmiselt vaid 1,23 last, mis on madalaim näitaja alates 1996. aastast. Välisriigi kodakondsusega naistel on seevastu 1,84 last, mis on samuti 2% vähem kui eelmiste aastatega. Need numbrid peegeldavad trendi, mida on täheldatud alates 2017. aastast: välismaalaste naiste sündimus langeb pidevalt.

Vanuse roll

Sünnistatistika oluline aspekt on vanemate keskmine vanus. 2024. aastal oli emade vanus esimese lapse sünnil 30,4 ja isadel 33,3 aastat. See näitab, et vanemad kipuvad vananema. 2015. aastal oli emade keskmine vanus 29,7 ja isadel 32,8 aastat. See vanuse tõus võib mõjutada sündimust, kuna vanematel vanematel võib olla vähem lapsi.

Neid andmeid avaldava föderaalse statistikaameti andmetel viitab summaarne sündimuskordaja (TFR) laste arvule, mis naisel keskmiselt sünniks, kui sündivus kõnealusel aastal jääks samaks. See on oluline mõõdik, et võrrelda ajaperioode ja geograafilisi erinevusi ning mõista, kuhu ühiskond liigub. Eriti praegu, demograafiliste muutuste ajal, kerkib küsimus, kuidas saab Saksamaa tulla toime sündimustrendidega seotud väljakutsetega. Kodulehel on ka info sünnistatistika kohta Destatis nähtav.

Euroopas on keskmine sündimuskordaja 1,38 last naise kohta, võrreldes 1,51 lapsega kümmekond aastat tagasi. Kui ELi kõrgeim sündimuskordaja on Bulgaarias, kus sünnib 1,81 last, siis Maltal ja Hispaanias, kus sünnib 1,06 ja 1,12 last, on see madalaim. Need erinevad väärtused tõstavad esile erinevaid väljakutseid, millega iga riik silmitsi seisab, ja kutsuvad üles mõtlema jätkusuutlike lahenduste üle.

Selle taustal jääb üle oodata, kuidas Saksamaa sündivuse langusele reageerib. Poliitikud peavad võtma asjakohaseid meetmeid, et säilitada tasakaal ja tagada säästev tulevik tulevastele põlvkondadele. Vajaduse kohta motiveerida meie ühiskonda perekondi looma, on midagi öelda.