Arvutiteadus Berliinis: miks meie koolid maha jäävad?

Arvutiteadus Berliinis: miks meie koolid maha jäävad?

Digiajastu on Saksamaal juba ammu reaalsus, kuid mitte kõik liiduriigid ei edene sama kiirusega. Kui kümnes liidumaal on informaatika juba kohustusliku õppeainena sisse viidud, siis Berliin jääb selles osas maha. Privaatne ja avalik segu, mis on Berliini koolimaastikul muljetavaldavalt, kuid ka murettekitavalt ilmne, soodustab digitaalset ebakõla. rbb24 andmetel ei ole Berliini haridussüsteemis praegu kohustuslikke arvutiteaduse tunde. See on vastuolus Saksamaa teiste piirkondade arengutega, kus mõnedes liidumaades, sealhulgas Saarimaal, Tüüringis ja Mecklenburg-Vorpommernis, õpivad keskkooliõpilased arvutiteadust kuni kuus tundi nädalas.

Haridussenaator Katharina Günther-Wünsch rõhutab, et informaatika on juba praegu integreeritud erinevatesse õppeainetesse. Samas selgitab ta, et regulaarselt kontrollitakse, kas ja millal Berliinis iseseisvad arvutiõpetuse tunnid kasutusele võetakse. Peamiseks takistuseks on selles aines kvalifitseeritud õpetajate puudus. Selle taustal võtavad eraorganisatsioonid, nagu “Train the Future”, initsiatiivi ja pakuvad tasulisi puhkusekursusi. 300 euro eest saavad õpilased nautida informaatikatunde – võimalust, mida paljud Berliini koolid pakkuda ei suuda.

Käegakatsutavad lahendused ja väljakutsed

Mitte Gustav Falke põhikoolis näitab koolieksperiment, kuidas arvutiteaduse põhitõdesid saab õpetada juba esimesest klassist alates. Sellegipoolest rõhutavad tööstusliidud, et kogu osariigis kohustuslike IT-pakkumiste kehtestamiseks on vaja rohkem survet. Koolide digiteerimise ebaõnnestumisel on sügavamad põhjused, nagu näitab digihariduse seisu uuring. Vastavalt Statista on rahastamine endiselt põhiprobleem, isegi kui haridussektori jaoks on välja kuulutatud miljardeid. Vaatamata paremale tehnilisele varustusele, nagu kiire internet ja õppeplatvormid, langevad õppijate digioskused pidevalt.

ICILS-i uuring näitab isegi, et õpilaste oskused on langenud alates 2018. aastast. Arutelul digiseadmete üha suurenevast kasutamisest räägitakse sageli mobiiltelefonide keelustamisest koolides. Umbes 60% õpilastest keelati küsitluse ajal mobiiltelefonide kasutamine, mis on üle OECD keskmise. Huvitav, kus peitub võti digihariduse paremaks integreerimiseks igapäeva kooliellu.

Kastist väljapoole vaadates

Arengud muusikatööstuses näitavad, et ka siin on tulemas muutusi. Lily Allen annab välja oma uue albumi "West End Girl", samas kui Dave tõmbab tähelepanu oma pealkirjatuuriga. Viimastel nädalatel on ilmunud arvukalt väljaandeid, mis ei tohiks siin ega Kölni haridusmaastikul kuulmata jääda. Digitaalne tegevuskava ei puuduta ju ainult klassiruumi, vaid ka kultuuri ja ühiskonda tervikuna.

Ajal, mil digiharidus on meie laste tuleviku jaoks hädavajalik, jääb õhku küsimus, kuidas saame Saksamaa Liitvabariigis järele jõuda. Koolimaastik, mis ei paku mitte ainult digitaalseid seadmeid, vaid ka algkoolides sobivat õpetamist, avaldab otsest mõju järgmisele põlvkonnale. Surve otsustajatele on suur – praegu on vaja tegusid, mitte tühje lubadusi.

Edukas tulevik eeldab sektoritevahelist koostööd. Tundub, et tee on veel pikk, kuid on lootust, et Berliini õpilased saavad peagi kohustuslike informaatikatundide eeliseid nautida. Sest digimaailmas ei saa keegi enam pead liiva alla pista.