Rio Reiser: Legendaarne etendus Ida-Berliinis, kui müür langes!

Rio Reiser: Legendaarne etendus Ida-Berliinis, kui müür langes!

1. oktoobril 1988 koges SDV rokimaastik unustamatu õhtu, kui legendaarne Rio Reiser esines väljamüüdud Werner-Seelenbinder-Halles Ida-Berliinis. Reiser, kes vallutas edetabeleid 1986. aastal oma bändiga “Ton Steine ​​​​Scherben” ja hümniga “König von Deutschland”, pärines Lääne-Berliinist Kreuzbergist ning oli vastupanu ja muutuste sümbol ajal, mil poliitiline letargia DDR-is oli tuntav. See teatab rbb võrgus.

Atmosfäär saalis oli elektriline, sest bändi fännid laulsid täiel rinnal kaasa nii vanadele kui ka uutele lugudele. Eriti emotsionaalne oli laul “Unenägu on möödas”, mille sõnades peegeldus igatsus teistsuguse reaalsuse järele ja pani kohalolijad vastamisi küsimusega: “Kas maa peal on riiki, kus unistus on reaalsus?” Publiku pidulik vastus "See pole see riik!" illustreeris SDV segast olukorda ning vabaduse ja muutuste ahnust. Etendus oli peaaegu nagu poliitiline manifest, mis pani tolleaegsed sündmused sõnadesse, nagu sisse arhiiv.org dokumenteeritud.

Etendus poliitiliselt karmis keskkonnas

Toona sai Rio Reiser FDJ kutsel võimaluse mängida Ida-Berliinis. Kontsert toimus SDV poliitilistes raamides ning mõningaid tema poliitilisi laule nagu “No Power for Nobody” ei mängitud, et vältida arusaamatusi võimukandjatega. Publik aga ei avaldanud muljet ja lehvitas etenduse ajal anarholippe, mis oli tugev märk muutuste soovist. Reiser mängis ka oma hittlugusid “Let us be a miracle”, “Stowaway” ja “Junimond” ning pani kuulajate südamed kiiremini põksuma. Vaatemäng kordus 2. oktoobril peaaegu identse programmi ja publiku reaktsioonidega, mis demonstreeris suurt vajadust selliste kultuuriürituste järele DDR-is.

1980. aastate lõppu iseloomustas SDV-s igavus ja stagnatsioon, kuid rokimaastik õitses siiski. Föderaalse kodanikuhariduse agentuuri andmetel oli rokkmuusika noorte kultuuri oluline element, mida tunnustasid nii võimulolijad kui ka elanikkond. Walter Ulbrichti üleminek Erich Honeckerile tõi kaasa rokkmuusika propageerimise 1970. aastatel, kusjuures SED lõi teoseid, mille eesmärk oli tutvustada noortele sotsialistliku utoopiat. Sellegipoolest jälgiti tööstust tähelepanelikult ja paljud muusikud pidid hankima loa avalikult esinemiseks, et vältida nende tajumist ohuna sotsialistlikule korrale, nagu bpb.de hukatakse.

Järelmõju ja Ostalgie

Reiseri ilmumise järelmõju on tugevalt tunda ka tänapäeval. Niinimetatud "Ostalgie", nostalgiline tunne SDV vastu, on pärast kommunismi langemist arenenud huvitavaks nähtuseks, mis väljendub mitte ainult ürituste ja pidude vormis, vaid ka turgude ja lõbustusparkide kaudu. Neid mälestusi täiendab majanduslik edu: Bertelsmann Group saavutas kunagiste ida popi ja roki lavastustega tohutu müügi, näidates sellega, kui ajatud ja tugevad on selle muusika sõnumid.

Kokkuvõttes võib öelda, et Rio Reiseri esinemine Ida-Berliinis oli palju enamat kui lihtsalt kontsert. See oli õigel ajal oluline kultuurisündmus ja tõi lavale palju õhus olnud politiseeritud mõtteid ja lootusi. Mälestused sellest ajast ja Reiserist endast elavad edasi muusikas ja paljude vabaduse ja muutuste poole pürginud inimeste südames.