Häbimaskid Bernaus: pilk varasematele karistustele!
Lisateavet häbi- ja aukaristuste maskide kohta keskajal leiate Barnimis Bernaus timukamaja muuseumist.

Häbimaskid Bernaus: pilk varasematele karistustele!
Viimastel nädalatel on Bernaus timukamajas asuv muuseum segadust tekitanud erinäitusega: räägime häbimaskidest, mis olid osa ajaloolistest häbiväärsetest karistustest. See karistusviis oli laialt levinud hiliskeskajal ja varauusajal ning seda peeti leebemaks karistuseks selliste süütegude eest nagu pisivargus, laimu või solvangud. Nagu Barnim Aktuell teatab, on häbikaristus suunatud eelkõige süüdimõistetute avalikule alandamisele.
Nende kriminaalmenetluste tuntuim variant oli pillerkaarde väljapanek. Karistatud isik seoti avalikus kohas kinni ja pidi silmitsi möödujate naeruvääristamisega. Kuid keskset rolli mängis ka häbimaskide kasutamine. Üks väljapandud maskidest on peaaegu täielikult kinni, koerakõrvade, tillukeste silmade ja imeliku ninaga, teine mask on aga lihtne, vaid mõnest raudrihmast ning sellel on avad silmade ja suu jaoks, mistõttu tundub väga ebamugav. Arvatakse, et maski võiks ka kuumutada, muutes karistuse veelgi raskemaks.
Avalik alandamine ja sotsiaalne isolatsioon
Häbiväärse karistuse raames saatsid kohtutäiturid või hüüdjad hukkamõistetut läbi linna ja andsid valjuhäälselt teada oma toimepandud kuriteost. Vikipeedia andmetel tõi selline aukaristus sageli kaasa teovõime drastilise vähenemise ja seeläbi sotsiaalse tõrjutuse. Pärast süüdimõistmist ei saanud paljud karistatutest enam ühiskonnaelus osaleda ja olid pideva häbimärgistamise all. Eelkõige pillerkaar kasutamine oli laialt levinud karistus, mida kasutati enam kui 50% juhtudest.
Paljude jaoks ei tähendanud aukaristus mitte ainult ajutist sotsiaalset tõrjumist, vaid ka pikaajalist isolatsiooni, sest nende häbi jäi nähtavaks ning nad arvati sageli välja gildidest ja sarnastest ühiskondlikest kollektiividest. See oli ränk löök mõjutatud inimestele ja nende peredele, kes kannatasid sageli häbimärgistamise all, mida nad talusid.
Muuseum timukamajas ja selle lahtiolekuajad
Timukamajas asuv muuseum ei ole pühendatud ainult häbiväärsele karistusele, vaid jutustab ka kannatanute lugusid ja tolleaegseid sotsiaalseid olusid. Eksponaadid pakuvad muljetavaldavat sissevaadet minevikku ja toovad ellu õigluse varjuküljed. Muuseum on avatud järgmistel päevadel:
- Dienstags bis freitags: 9 bis 12 Uhr und 13 bis 17 Uhr
- Samstags, sonntags und feiertags: 10 bis 13 Uhr und 14 bis 17 Uhr
Nende ajalooliste karistuste uurimine pole mitte ainult hariv, vaid ärgitab ka mõtlema õigussüsteemi arengule ning meie arusaamale õigusest ja õiglusest. Külastage timukamajas asuvat muuseumi ja tutvuge lähemalt karistustega, mida kunagi kasutati inimeste distsiplineerimiseks, kuid sageli ka häbimärgistamiseks.