Berliin surve all: kiviviskamine pärast Gaza laiaulatuslikku meeleavaldust tekitab elevust!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

22. juunil 2025 toimus Berliinis protestimarss Palestiina eest, millest võttis osa üle 12 000 inimese.

Am 22. Juni 2025 fand in Berlin ein Protestzug für Palästina statt, bei dem mehr als 12.000 Menschen teilnahmen.
22. juunil 2025 toimus Berliinis protestimarss Palestiina eest, millest võttis osa üle 12 000 inimese.

Berliin surve all: kiviviskamine pärast Gaza laiaulatuslikku meeleavaldust tekitab elevust!

22. juunil 2025 muutub Berliin elavaks Palestiina solidaarsuse keskuseks. Üle 12 000 inimese osaleb protestimarsil motoga "United4Gaza", mis algab Vabariigi väljakult Reichstagi hoone lähedal ja suundub Potsdamer Platzi poole. Korraldajad nõuavad n-tv teatel Saksamaa toetuse viivitamatut lõpetamist Iisraeli valitsusele, rohkem humanitaarabi andmist Gaza sektorile ning palestiinlaste häälte ja sümbolite dekriminaliseerimist.

Protest loob sihikindla õhkkonna, mis aga võtab õhtul ebamugava pöörde. Kui mõned osalejad lõõgastuvad Kreuzbergi suupistebaari välialal, kogevad nad šokeerivat juhtumit. Ühtäkki visatakse sillutuskivi ja märja pesulapiga hoonest välja neli naist. Õnneks jäid nad napilt vahele ja jäid vigastamata, nagu politsei oma avalduses märkis. Tagesspiegel teatab, et riigi julgeolekuamet uurib nüüd ründekatset, kuigi kahtlustatava toimepanija isik on endiselt teadmata.

Poliitilised pinged ja protestikultuur

Juhtum on murettekitav ja tekitab küsimusi: millist mõju avaldavad sotsiaalsed pinged protestikultuurile? Viimastel aastatel on Saksamaal sageli arutletud sõna- ja kogunemisvabaduse piirangute üle, eriti seoses Palestiinaga väljendatud solidaarsushäältega. Amnesty International hoiatab üha kitsamaks muutuva diskursuse eest ja kutsub üles suhtuma kriitilistesse häältesse lugupidavalt, eriti ülikoolides.

On selge, et avalik diskursus Saksa ja Iisraeli poliitikast on väga polariseeritud. Sümbolite ja väljendite üldised keelamised Palestiina kontekstis ei aita probleemile selgust tuua. Selle asemel jääb debati vajalikuks kitsendamiseks ruum aina väiksemaks. See tähendab, et protestid kriminaliseeritakse üha enam. Amnesty rõhutab, et sõnavabaduse kaitsmine on kõigi jaoks hädavajalik ning riigivõimud peavad võimaldama kodanikel arutleda ja protestida kaitstud keskkonnas.

Ühiskonnas, mis žongleerib paljude vaatenurkade ja emotsioonidega, on oluline otsida dialoogi. Sõltumata poliitilisest seisukohast peaksime kõik koos töötama avatud arutelu kultuuri nimel. Sest lõppkokkuvõttes oleme me kõik osa arutelust õigluse, inimlikkuse ja kõigi inimeste õiguste kaitse üle.