Ärev peentolmu tase Brandenburgis: õhukvaliteet on fookuses!

Ärev peentolmu tase Brandenburgis: õhukvaliteet on fookuses!

Saksamaa õhukvaliteet tekitab praegu suurt segadust. Kuna diskussioon peentolmu ja õhusaaste teemal süveneb, tuuakse üha enam esiplaanile viimased mõõtmisandmed. Eriti murettekitavad on 26. juuni 2025 väärtused, mis registreeriti Brandenburg an der Havelis asuvas Werner-Seelenbinderi spordiväljakul asuvas mõõtejaamas. Mõõtmised näitavad peentolmu sisaldust 100 µg/m³, mis on klassifitseeritud kui “väga halb”. Piirväärtus 50 µg/m³ on seega oluliselt ületatud ning 35 lubatud ületamist aastas enam kinni pidada ei saa. See on hoiatusmärk rahva tervisele, sest peen tolm võib põhjustada või levitada tõsiseid hingamisteede haigusi.

Aga milline on üldine olukord Saksamaal? Valju Föderaalne Keskkonnaagentuur Peentolmu mõõtmised alates 2000. aastast on näidanud, et PM10 aasta keskmised väärtused jäävad paljudes piirkondades vahemikku 15–20 µg/m³, olles oluliselt langenud alates 1990. aastatest, mil keskmised väärtused olid veel umbes 50 µg/m³. Sellest hoolimata on reostus linnapiirkondades endiselt kõrge. Arvud näitavad, et liiklus, tööstus ja küttesüsteemid on peamised peentolmu heite põhjused.

Põhjalik väljakutse

Ka Saksamaa keskkonnaabi (DUH) on avaldanud murettekitavat teavet. 2023. aasta õhukvaliteedi andmete hindamisel leiti, et 99 protsenti mõõtejaamadest ületab WHO peentolmu piirnormi 5 µg/m³. Pikaajaline probleem on eriti nähtav sellistes linnades nagu München ja Essen. Kui rääkida lämmastikdioksiidi tasemest, siis ligi kolmandik jaamadest on isegi üle tervistkahjustava taseme 10 µg/m³. Sellel on ka otsene mõju tervisestatistikale, kuna DUH hinnangul võib WHO piirmäärade järgimine Saksamaal ära hoida kuni 38 900 enneaegset surma aastas.

Föderaalvalitsus pole neile murettekitavatele andmetele veel reageerinud. DUH nõuab selgemaid seisukohti ja WHO soovituste järgimist, samal ajal kui Saksamaa kavatseb praegu hoiduda tulevastest läbirääkimistest piirväärtuste üle EL-is.

Tervisekaitse on vajalik

Halva õhukvaliteedi mõju tervisele ei tohiks alahinnata. Praeguste mõõtmiste järgi soovitatakse välistingimustes füüsilist pingutust vältida nii “väga kehva” kui ka “kehva” väärtuste puhul. Tundlikud inimrühmad on samuti eriti mõjutatud ja peaksid end kaitsma liigse väljas viibimise eest. Siin ei mängi rolli mitte ainult peentolmu tase, vaid ka muud õhus leiduvad saasteained, näiteks lämmastikoksiidid. Need võivad põhjustada ka terviseprobleeme ja koos peene tolmuga tekitada muret.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et olukord näitab, et peentolmu ja õhukvaliteedi küsimus tuleb poliitilises ja sotsiaalses arutelus esikohale seada. Tervise kaitsmine peaks olema esmatähtis ja nõuab meetmeid, millest saab arukalt teavitada nii kohalikul kui ka föderaalsel tasandil. Väljakutse on säästvalt parandada õhukvaliteeti, et õhk, mida me hingame, oleks taas ohutu. Tulevikku vaatava ühiskonnana jääb üle vaid loota, et vastutajad astuvad vajalikke samme.