Brandenburgi eelised: 3 miljardit infrastruktuuri moderniseerimiseks!

Brandenburgi eelised: 3 miljardit infrastruktuuri moderniseerimiseks!

Täna, 11. juulil 2025, ootavad liiduosariike ja omavalitsusi ees põnevad ajad. Föderaalvalitsus on teinud kättesaadavaks muljetavaldava 100 miljardi euro suuruse summa uuest 500 miljardi euro suurusest erifondist, et rahastada kiiresti vajalikke taristuprojekte. Sellest teatas rbb24. Rahalised vahendid on ette nähtud avaliku infrastruktuuri kaasajastamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2045. aastaks pärast seda, kui viimastel aastatel tuvastati olulisi puudujääke, nagu katkised teed ja lagunenud sillad.

Nende vahendite jagamine pole aga lihtne: kaheteistkümne aasta jooksul liigub Brandenburgi umbes kolm miljardit eurot, mis vastab umbes 250 miljonile eurole aastas. Sel aastal võib Brandenburgi taristueelarvet oodata umbes 1,6 miljardi euro suuruses mahus. Bernau linnapea André Stahl toob juba võimalikud projektid mängu: uuest tuletõrjekeskusest kuni koolijärgse hoolduse uue hooneni. Sellegipoolest jääb ta ettevaatlikuks ja hoiatab, et ootused erifondi suhtes peaksid jääma realistlikuks.

Vahendite kasutamine ja investeerimisvaldkonnad

Taristuminister Detlef Tabbert peab raudteetaristut prioriteediks, tervishoiuminister Britta Müller nõuab aga vahendeid hooldusasutuste soojuskaitseks. Läbirääkimised raha jaotamise üle riigi ja valdade vahel käivad ning kaalumisel on erinevad mudelid, sealhulgas 50:50 või 60:40 jagamine valdade kasuks. Lisaks loodab SPD parlamendifraktsiooni juht Björn Lüttmann, et vahendeid kasutatakse erinevate projektide stardifinantseeringuna.

Erifond jaguneb kolmeks põhisambaks: 100 miljardit eurot osariikidele ja omavalitsustele, 100 miljardit eurot kliima- ja transformatsioonifondile ning 300 miljardit eurot täiendavateks föderaalseteks investeeringuteks. Föderaalvalitsus juba kavandab 2025. aastaks erifondi föderaalsest osast ligi 19 miljardit eurot, mis koos kliima- ja transformatsioonifondi vahenditega ning osariikide ja omavalitsuste investeeringutega kokku kogub umbes 37 miljardit eurot. taset ja tugevdada Saksamaa konkurentsivõimet.

Investeeringud tulevikku

Kuid sellest ei peaks kasu saama ainult Brandenburg. Raudteetranspordile on tänavu juba ette nähtud kokku 9 miljardit eurot ning 6,5 miljardit eurot kasutatakse laste päevahoiu ja digihariduse parandamiseks. Plaanid vaatavad tulevikku: digitaliseerimiseks peaks aastas olema vähemalt 4 miljardit eurot ning fookuses on ka sellised valdkonnad nagu teadus ja kliimakaitse. DIHK rõhutab, et riiklikud investeeringud peavad vastama teatud nõuetele, et tegelikult edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Arutelu vahendite kasutamise üle on jätkuvalt elav. Kui CDU esindajad hoiatavad, et raha tuleks kasutada ainult tulu teenivateks meetmeteks, siis AfD on seni oma seisukohast vaikinud. André Stahl paneb südamele, et eelarvet ei tohi eelarveaukude ummistamiseks kuritarvitada. Lõpuks on investeeringute õnnestumise tagamiseks oluline jälgida nelja ja kaheksa aasta möödudes kontrollimehhanisme.

Lõpuks jääb üle vaid loota, et see investeerimistõus, mida kõik osapooled soovivad, ka tegelikult teoks saab ja seda võimalust raisku ei lähe. Kurss on paika pandud, nüüd on oluline seda hea käega kasutada.