AfD plaanib uut noorteorganisatsiooni: asutamine Gießenis põhjustab protesti!

AfD plaanib uut noorteorganisatsiooni: asutamine Gießenis põhjustab protesti!

Poliitilised lained tõusevad Saksamaal taas, sest Alternatiiv Saksamaale (AfD) teeb noorsootöös uue alguse. Uue noorteorganisatsiooni asutamine Giessenis on kavandatud novembri lõppu. Pärast Junge Alternative'i (JA) lagunemist kavandab AfD kohtumist, mis on kavandatud 29. ja 30. novembriks Gießeni messil. Siin tuleks valida juhatus ning määrata kindlaks uue organisatsiooni nimi ja logo. See samm tuli pärast seda, kui AfD otsustas jaanuaris toimunud parteikonverentsil katkestada sidemed JA-ga 1. aprilliks, kuid sellel oli positiivne tulemus juba märtsi lõpus, kui JA end laiali saatis. Uue alguse ajend on selge: erakonna juhtkond soovib noorteorganisatsiooni erakonnaga tihedamalt siduda ja saavutada suuremat kontrolli, eriti mis puudutab võimalikke üleastumisi.

Otsus asutada uus organisatsioon pole mitte ainult strateegiline, vaid ka oluline, sest Föderaalne Põhiseaduse Kaitseamet pidas endist JA-d paremäärmuslaseks. Arvata on, et uus organisatsioon hoiab nüüdsest tihedamat suhet erakonna juhtkonnaga, et ennetada võimalikku ühingukeelu, nagu oli JA-ga. Selle organisatsiooni võimalikuks uueks juhiks peetakse Brandenburgist pärit prominentset AfD poliitikut Jean-Pascal Hohmi. Huvitaval kombel klassifitseeris ta ka föderaalse põhiseaduse kaitse ametkonna poolt paremäärmuslasteks – tõsiasi, mis kahtlemata tekitab küsimusi.

Meeleavaldused ürituse vastu

Mõni nädal enne kavandatud asutamist levivad juba rahutused. Nüüdseks on Giessenis registreeritud kaks ürituse vastast meeleavaldust. Teadete kohaselt suhtleb linnavalitsus julgeolekuasutustega pidevalt, et olukorral silma peal hoida. Need vaidlused näitavad märgatavat sotsiaalset lõhenemist, mida tugevdavad paremäärmuslikud voolud Saksamaal.

Föderaalne põhiseaduse kaitse amet teatab, et Saksamaal on vägivaldsete paremäärmuslaste arv kasvanud umbes 15 300 inimeseni. Kasv ei ole üksikjuhtum, kui vaadata praegust statistikat: 2024. aastal registreeriti kokku 37 835 paremäärmuslikku kuritegu, mis on 47,4% rohkem kui aasta varem. Kasvavate paremäärmuslike liikumiste kasv ja sellega seotud vägivallaaktid kujutavad endast tõsist väljakutset sotsiaalsele stabiilsusele. Osa sellest nähtusest on seotud ka sotsiaalsete probleemide, näiteks migratsiooni, instrumentaalse kasutamisega, sageli koos antisemiitlike kommentaaridega.

Eelseisev asutamiskoosolek Gießenis ei tõstata mitte ainult poliitilisi küsimusi, vaid ka murettekitavaid arenguid paremäärmusliku tegevuse vallas. See, kuidas Giesseni linn eelseisvate väljakutsetega toime tuleb, on otsustav tegur äärmuslike liikumiste edasise esilekerkimise ärahoidmisel. Huvitav on näha, kuidas olukord edasi areneb.

Lisateavet arengute ja paremäärmusluse kohta leiate aadressilt Igapäevane peegel ja Põhiseaduse kaitse.