Brandenburgi uus seadus: keskkonnaühendused kaitsele!

Brandenburgi uus seadus: keskkonnaühendused kaitsele!

Brandenburgis töötame praegu kõvasti uue seadusega, mis piirab keskkonnaühenduste seaduslikke õigusi. Selle meetme eesmärk on vähendada bürokraatiat – algatus, mis on leidnud osariigi parlamendis laialdast toetust. Kõik parlamendirühmad, sealhulgas SPD ja BSW koalitsioon, nõustuvad, et muudatused tuleb teha kehtivate regulatsioonide ühtlustamiseks ja heakskiitmisprotsesside kiirendamiseks. Kuid kuigi poliitikud peavad neid samme vajalikuks, on keskkonnaühendused, eriti NABU, väga mures võimalike tagajärgede pärast looduskaitsele.

Keskkonnaminister Hanka Mittelstädt rõhutab, et seadusemuudatused tähendavad naasmist föderaalse looduskaitseseaduse nõuete juurde ja seaduslike õiguste seisukohast peaks olema asjakohane ainult föderaalseadus. Täiendavad seaduslikud õigused, mis praegu Brandenburgis eksisteerivad, kaotatakse. Sellist osariigi õiguse ühtlustamist föderaalmäärustega kirjeldab koalitsioon kui hädavajalikku halduskoormuse vähendamiseks ja samal ajal tõhususe suurendamiseks. Keskkonnaühendused hoiatavad aga keskse osalusõiguse kaotamise eest. Näiteks BUND Brandenburgi osariigi esinaine Franziska Sperfeld väljendas muret demokraatlike õiguste ohu pärast keskkonna- ja looduskaitses.

Seadusandlikud ettepanekud ja kriitilised hääled

Bürokraatia vähendamise erikomisjonis juba heakskiidu saanud seaduseelnõu näeb ette, et looduskaitseühingutel ei ole enam õigust osaleda loodust ja maastikku vähemõjutavates ehitusprojektides. See samm on pälvinud palju kriitikat. Ligikaudu 4000 inimest, kes toetavad BUNDi ja NABU petitsiooni, kardavad, et see seab ohtu keskkonna ja looduse kaitse Brandenburgis. Opositsioon, mida esindavad AfD ja CDU, näeb seaduseelnõus vajalikku sammu bürokraatia vähendamiseks ja kooskõlastusprotsessi kiirendamiseks.

Teine punkt, mis aruteludes ikka ja jälle esile kerkib, on väide, et pikkade kooskõlastusprotsesside eest vastutavad ebatõhusad haldusstruktuurid, mitte kehtivad seaduslikud õigused. Poliitilises debatis toovad keskkonnaühenduste esindajad välja, et seaduslike õiguste vähendamine ei ole lahendus keskkonnahalduse probleemidele. Kriitikas on oma koha leidnud ka asjakohased punktid, nagu kaitsealadel kuni 300 meetri kaugusel asuvate arenduste heakskiitmisest vabastamine ja põllumajanduslike fotogalvaaniliste süsteemide kooskõlastuse puudumine maastikukaitsealadel.

Keskkonnaalaste kohtuasjade kontekst

Surve keskkonnapoliitikale kasvab. Föderaalne konstitutsioonikohus on rõhutanud põlvkondadevahelist õiglust suurema kliimakaitse nimel. Arvestades neid väljakutseid, muutuvad keskkonnaalased kohtuasjad üha olulisemaks. Nende kohtuasjade eesmärk on panna valitsused ja ettevõtted vastutama keskkonda kaitsvate seaduste jõustamise eest. Öko-Instituut tegeleb intensiivselt keskkonnaalaste kohtuvaidluste õigusraamistikuga ning uurib nende tähtsust kliima- ja keskkonnakaitse seisukohalt riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Keskkonnaühenduste õiguste kaitsmise vajadus võib seega olla ülioluline ka eelseisvate õigusmuudatuste kontekstis.

Kokkuvõttes võib öelda, et Brandenburgi kavandatav seadus ei suuda mitte ainult vähendada bürokraatlikke takistusi, vaid panna proovile ka põhiõigused keskkonna- ja looduskaitses. Vaidlus keskkonnaühenduste kohtusse kaevamise õiguste üle kujundab jätkuvalt Brandenburgi poliitilist maastikku ja mõjutab samal ajal avalikku arvamust looduslike elupaikade kaitsest. Kui mõned keskenduvad tõhususele ja bürokraatia vähendamisele, siis teised võitlevad oma sõna ja puutumatu keskkonna säilitamise eest.

Seetõttu jälgivad praeguseid arenguid jätkuvalt tähelepanelikult nii poliitilised osalejad kui ka murelikud kodanikud, kes on pühendunud oma keskkonna kaitsmisele.

rbb24 teatab, n-tv teavitas, ja Öko-Instituut valgustatud Brandenburgis kavandatavate muudatuste keerulisi aspekte.