Cottbusi kohus lükkas LEAGi vastu esitatud kiireloomulise keskkonnaabi taotluse tagasi

Cottbusi kohus lükkas LEAGi vastu esitatud kiireloomulise keskkonnaabi taotluse tagasi

25. septembril 2025 lükkas Cottbusi halduskohus tagasi Deutsche Umwelthilfe'i (DUH) kiireloomulise avalduse, mis oli suunatud riigi kaevandus-, geoloogia- ja tooraineameti (LBGR) vastu. Taotluse eesmärk oli veenda LBGR-d nõudma Lausitzer Energie AG-lt (Leag) täiendavaid rahalisi tagatisi, et tagada raha Jänschwalde pealmaakaevanduse rekultiveerimiseks. Environmental Aid väljendas muret Leagi ümberstruktureerimise ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude pärast. Neid muresid jagab ka Greenpeace, mis oli samuti kiireloomulise taotlusega seotud ja kutsub Saksimaa ja Brandenburgi liidumaid üles taotlema võlausaldajate kaitset. DUH selgitab pressiteates, et ümberkorraldused võivad Leag Groupi ilma jätta kuni kahe miljardi euro suurusest varast ning selle tulemusena väheneb Lausitz Energie Eisenbahn AG (LE-B) omakapital 82 protsenti. Nendel arengutel võivad olla märkimisväärsed rahalised tagajärjed ja need võivad ohustada rekultiveerimismeetmete pikaajalist turvalisust.

Halduskohus ei jaganud keskkonnaühenduste seisukohta ja jättis taotluse rahuldamata. Selle otsuse peale saab esitada kaebuse Berliini-Brandenburgi kõrgemale halduskohtule. Võlausaldaja kaitse nõude esitamise tähtaeg on 1. oktoober 2025, mis rõhutab asja kiireloomulisust.

Rekultiveerimise ja selle tagajärgede kriitika

Leagi restruktureerimisplaanid on seotud intensiivse aruteluga pruunsöe kaevandamise ja rekultiveerimise tagajärgede üle. Vastavalt Bund-nrw oli üle 33 000 hektari Rheinlandi maad mõjutanud lagedane kaevandamine. 2021. Nendest aladest on taas kasutuskõlblikuks muudetud vaid 23 876 hektarit, samas kui pikaajalised ökoloogilised tagajärjed tekitavad tõsist muret. Viljaka pinnase kadu, põhjavee tasakaalu tõsine häirimine ja metsaalade korvamatud kaotused on vaid mõned keskkonnaekspertide tõstatatud punktidest.

Debatt melioratsiooni üle tekitab küsimusi ka taastatud muldade kvaliteedi kohta. Nn põlismullad ei saavuta sageli neid põllumajanduslikke ja ökoloogilisi omadusi, mis olid esialgsetel muldadel. Selle tulemusena muutub tervislik mahepõllumajandus aastate jooksul pigem utoopiaks kui reaalsuseks, mis võib kujutada endast suuri väljakutseid eelkõige piirkonnale ja selle elanikele.

Keskkonnaorganisatsioonid hoiatavad

Deutsche Umwelthilfe ja Greenpeace hoiatavad jätkuvalt, et Leagi ümbritsevad praegused arengud ja käimasolev pruunsöe kaevandamine ületavad ökoloogilisi piire. Pilk taasnatureerimise ajalukku näitab, et varasemad pärast Teist maailmasõda tehtud metsauuenduskatsed ei toonud sageli soovitud edu – see on oluline õppetund minevikust, millega tuleb arvestada.

Kokkuvõttes jääb üle tõdeda, et kiireloomuline keskkonnatoetuse taotlus lükati tagasi, kuid pruunsöe ja rekultiveerimisega seotud probleemid ja väljakutsed ei vähene sugugi. Seega jääb õhku küsimus, kuidas vastutajad soovivad sellele reageerida, et ühildada nii majandushuvid kui ka keskkonnakaitse. Järgmised nädalad ja kuud võivad olla piirkonna tuleviku jaoks otsustava tähtsusega.