NATO kulutused kasvavad hüppeliselt: Saksamaa ületab kahe protsendi eesmärgi!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Lisateavet Cottbusi ja NATO kulutuste ning kaubandussüsteemi tehniliste häirete kohta saate lisateavet.

Erfahren Sie mehr über Cottbus und die aktuellen Entwicklungen zu NATO-Ausgaben und technischen Störungen im Handelssystem.
Lisateavet Cottbusi ja NATO kulutuste ning kaubandussüsteemi tehniliste häirete kohta saate lisateavet.

NATO kulutused kasvavad hüppeliselt: Saksamaa ületab kahe protsendi eesmärgi!

Arutelu NATO riikide kaitsekulutuste üle käib täies hoos. Lausitzer Rundschau hiljutises artiklis öeldakse, et liikmesriigid on 2024. aastal kaitse-eelarvesse pannud umbes 2,71% oma sisemajanduse koguproduktist (SKT) – see vastab umbes 1,5 triljonile USA dollarile. Euroopa liitlased ja Kanada kavatsevad kulutada umbes 2,02% oma SKT-st, mis moodustab ligikaudu 507 miljardit dollarit. Võrreldes eelmise aastaga tähendab see NATO kaitsekulutuste kasvu 10,9% ja Euroopa kulutusi muljetavaldavalt 17,9%.

Üks mõjutav tegur, mida ei saa tähelepanuta jätta, on Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. See konflikt on dramaatiliselt suurendanud teadlikkust julgeolekupoliitika küsimustest Euroopas. Ohu tajumine on pannud paljud NATO riigid oluliselt suurendama oma sõjalist eelarvet. NATO tippkohtumisel kinnitati veel kord eesmärki kulutada 2024. aastaks kaitsele vähemalt 2% SKTst, mis oli algselt 2002. aastal mittesiduv ja seejärel 2014. aastal siduv. Huvitaval kombel on Saksamaa teatanud 2024. aasta kaitsekulutusteks 2,12% oma SKT-st – ja see on esimene kord, kui see eesmärk ületab.

Kuidas tõus tuli

Oluline aspekt on 100 miljardi euro suurune erifond, mis suunati peaaegu täielikult suurte seadmete hankimiseks. Survet liikmesriikidele ja eelkõige Saksamaale suurendasid ka USA endise presidendi Donald Trumpi nõudmised, kes kritiseeris NATO partnereid nende ebaadekvaatsete kaitsekulutuste pärast.

Üksikute kulutuste põhjalikumaks vaatamiseks on allolevas tabelis kokkuvõte NATO riikide kõige valjemad hääled ja nõrgemad kulutused 2024. aastal:

riik Kaitsekulutused (% SKTst)
Poola 4,12%
Eesti 3,43%
USA 3,38%
Sloveenia 1,29%
Luksemburg 1,29%
Hispaania 1,28%

Veel üks põnev moment tuleneb liikmesriikide erinevast reaktsioonist tõstatatud kriitikale. Kui Saksa poliitikud on Trumpi nõudmiste osas arvamused lahku läinud, siis Tšehhi valitsusjuht on avatud diskussioonile kaitsekulutuste suurendamise üle – see on märk sellest, et julgeoleku- ja kaitseteemaline diskursus on praegu Euroopas väga populaarne.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et NATO riigid liiguvad oma kaitsepoliitikas uue peatüki poole. Eelseisvad väljaanded ei kajasta mitte ainult geopoliitilist tegelikkust, vaid ka kohandatud arusaama julgeolekust, mis peab tänapäeva väljakutsetega sammu pidama. Lisateavet leiate saidilt Xetra ja [Tagesschau](https://www.tagesschau.de/ausland/europa/nato-spenden- Defense-faq-100.html).