Metsatuleoht suureneb: Brandenburgi jaoks on vaja kiireloomulisi meetmeid!

Metsatuleoht suureneb: Brandenburgi jaoks on vaja kiireloomulisi meetmeid!

Saksamaal kasvav metsatulekahjude oht nõuab kiireloomulisi meetmeid, kuna kohalikud metsad on üha suurema surve all. Praegune statistika näitab, et 2022. aastal toimus Saksamaal 2397 metsatulekahju, mis hävitasid 3058 hektari suuruse ala. Need tulekahjud on sageli inimese põhjustatud: 23% juhtudest on põhjustatud hooletusest, 19% tulekahjudest on aga isegi süütamine. Saksamaa metsakaitseliit (SDW) teatas, et looduslikud põhjused moodustavad vaid vähem kui 2%.

Juba 1. juulil 2023 oli Brandenburgi Elbe-Elsteri linnaosas äge metsatulekahju, mis ilmestab taaskord olukorra pakilisust. SDW nõuab metsade kiirendatud kohanemist kliimamuutustega metsa sihipärase ümberehitamise ja taasmetsastamise kaudu. See ei peaks mitte ainult edendama bioloogilist mitmekesisust, vaid suurendama ka vastupanuvõimet tulekahjudele. SDW presidendi Ursula Heinen-Esseri sõnul on hädasti vaja selleteemalist info- ja haridustööd, et elanikkonda probleemi suhtes tundlikuks muuta.

Pikaajalised tagajärjed ja vajadus tegutseda

Alahinnata ei tohi metsatulekahjude negatiivseid tagajärgi. Elupaikade hävitamine ei mõjuta mitte ainult taimi ja loomi, vaid suurendab ka kliimamuutusi, vabastades süsinikku CO₂-na atmosfääri. SDW föderaalne tegevdirektor Christoph Rullmann hoiatas selliste tulekahjude pikaajaliste kahjude ja ohtude eest inimestele. Ka WWF rõhutab, et metsa ümberehitamine peab käima käsikäes muutunud metsamajandamisega, et säilitada metsas niiskust ja muuta metsad kliimasobivaks.

Ennetus ja tehnoloogia

Kaasaegsed tehnoloogiad mängivad tulekahjude ennetamisel keskset rolli. Arvuti- ja kaamerapõhised süsteemid parandavad oluliselt tulekahju jälgimist. Tulekahjude kiire avastamine ja kustutamine võib alade kadu minimeerida. SDW ja teised organisatsioonid nõuavad süsteeme tulekahju varajaseks avastamiseks droonide ja satelliitide abil. Kuid harivad kampaaniad on vajalikud ka tulekahjude hooletute põhjuste vähendamiseks.

Teine punkt on looduslike populatsioonide kohanemine noorte puude kahjustuste vähendamiseks. Surnud puit võib jääda metsa, kuna see aitab säilitada niiskust ja seega kaitseb mulda. Äärmuslike ilmastikuolude korral tuleks tulekahjuohu tõrjumiseks kehtestada ajutised metsa sisenemise keelud. Kahjuks ei ole paljud tuletõrjeosakonnad sageli piisavalt varustatud, et kiiresti reageerida, mis süvendab [ühingu kontori ekspertide] sõnul probleemi veelgi (https://www.verbandsbuero.de/waldbrandunternehmen-in-deutschland-klimaadaptation-praevention-und-waldumbau-jetzt-staerken/).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ekstreemsete ilmastikutingimuste sagenemine ja metsamajandamise struktuurilised nõrkused suurendavad Saksamaal metsatulekahjude ohtu. Ilma intensiivsema uurimistöö, poliitiliste veendumusteta ja föderaal-, osariigi- ja kohalike omavalitsuste koostööta võib olukord veelgi halveneda. Metsade tulevasteks väljakutseteks sobivaks muutmiseks on vaja säästvaid metsakaitsestrateegiaid.