Viis aastat BERi lennujaama: kasum, võlad ja tulevik Brandenburgis!

Viis aastat BERi lennujaama: kasum, võlad ja tulevik Brandenburgis!

Viis aastat pärast avamist näitab Berliini Brandenburgi lennujaam (BER) positiivset arengut, kuid sellel on veel pikk tee minna, enne kui see suudab täielikult ületada rahalised tõkked. Valju päevauudised Lennujaam elas üle esialgsed kriisid ja on tegutsenud plussis aastast 2022. Sellest edusammudest hoolimata ulatusid lennujaamaettevõtte FBB võlad pankadele üle 2 miljardi euro ja kohustused aktsionäride ees 1,4 miljardi euro ulatuses, äribilansi kahjumit aga vähendati 2020. aastal 134 miljoni euroni 2023. aastal.

Lennujaama ehituskulud ulatuvad muljetavaldavalt 6,6 miljardi euroni ehk kolm korda rohkem, kui algselt prognoositi. Avamine toimus keset koroonapandeemiat 2020. aasta oktoobri lõpus, mis muutis kasutuselevõtu nii keeruliseks kui ka strateegiliselt keeruliseks. Koroonakriisi ületamiseks oli vaja laene kokku 1,7 miljardi euro ulatuses, mida kandsid aktsionärid – Brandenburgi liidumaa, Berliini liidumaa ja föderaalvalitsus –, millest igaühel oli erinev osa: 37 protsenti Brandenburgil, 37 protsenti Berliinil ja 26 protsenti föderaalvalitsusel.

Vaadates tulevikku

Rahandusminister Crumbach on optimistlik ja usub aktsionäridele tagasimaksetesse alates 2030. aastatest. Kuid lühiajaliselt on aktsionäridelt 2026. aastal päevakorras veel 660 miljonit eurot laenude tagasimaksmiseks. Otseselt BER-is töötab kaks tuhat inimest ning lähipiirkonda loodi 22 000 uut töökohta, mis aitavad oluliselt kaasa piirkonna elavdamisele.

Lennuühenduste aspekt on aga huvitav. Vaatamata positiivsele reisijate arvule, 2024. aastal oli 25,5 miljonit reisijat ja sügispuhkuse alguse päevarekord üle 100 000 reisija, piirab ühendusi rahvusvaheliste sihtkohtadega otselendude vähesus. Kuidas Igapäevane peegel aruannete kohaselt on lennujaam paljudest huvitavatest sihtkohtadest ära lõigatud, mis vähendab nõudlust. Osa sellest probleemist on tingitud föderaalvalitsusest, keda süüdistatakse otselendude puudumises.

Lennundus muutub

Rahvusvahelises võrdluses näitab lennuliiklus Saksamaal mõningaid olulisi suundumusi. Saksamaa-sisene lennuliiklus sellistesse linnadesse nagu Frankfurt ja München kasvas 2022. aastal 2 protsenti, millest tuli eriti kasu pikamaalendude feeder-funktsioonile. Seevastu detsentraliseeritud liiklus teiste Saksamaa linnade vahel on jõudnud vaid 21 protsendini 2019. aasta tasemest. See suundumus näitab, et reisijad lähevad üha enam üle rongidele ja autodele, mida soodustavad muutunud reisiharjumused, näiteks internetikohtumiste suurem kasutamine. Valju BDL Murelikuks teeb aga Saksamaa siselendude langus – 2024. aastal oli siselende vaid poole vähem kui 2019. aastal.

Üldiselt näib BER olevat paremas suunas, kuid lennujaam peab arenema nii rahaliselt kui ka lennupakkumise osas, et saaks oma võimsust täielikult ära kasutada. Saab näha, kas lähiaastad toovad kaasa väga vajalikke muutusi ja parandusi.