Vanade riiete kaos Havellandis: kodanikud on utiliseerimisreeglite pärast meeleheitel!
Havellandis toob uus seadus vanade rõivaste kõrvaldamise kohta kaasa tekstiilijäätmete kasvu. Kodanikke julgustatakse viima oma vanad riided otse taaskasutuskeskustesse.

Vanade riiete kaos Havellandis: kodanikud on utiliseerimisreeglite pärast meeleheitel!
Mõnes Havelandi nurgas on vanade riiete utiliseerimise ümber valitsev kaos nüüd tõusnud kõneaineks number üks. Paljud kodanikud tunnevad end abituna, sest nad ei tea, kuhu nende äravisatud riided minema peaksid. Selle põhjuseks on peamiselt uus seadus, mis keelab alates 1. jaanuarist 2025 vanade riiete jääkjäätmete hulka visata. maz võrgus Teadete kohaselt on Havellandi taaskasutuskeskustes tekstiilijäätmete kogus kümnekordistunud 900 kilolt muljetavaldava 9000 kiloni kuus. See tõus on põhjustanud elanikkonnas märkimisväärset rahulolematust.
16. juunil 2025 juhtis SPD parlamendirühm linnaosa volikogus tähelepanu, et on aeg kodanikke uutest määrustest paremini teavitada ning tekstiilijäätmete taaskasutamiseks tõhusaid kogumissüsteeme juurutada. Linnaosa valis seejärel lahenduseks äraviskesüsteemi, sest praegu on olemas toimiv kasutatud riiete kogumise turg. Kodanikud peavad nüüd viima oma tekstiilid otse taaskasutuskeskustesse.
Taaskasutuskeskuse lahtiolekuajad
- Falkensee: Montag 9-18 Uhr, Dienstag-Freitag 9-17 Uhr, Samstag 8-13 Uhr
- Schwanebeck: Montag 9-18 Uhr, Dienstag-Freitag 9-17 Uhr, Samstag 8-13 Uhr
- Bölkershof: Montag 9-18 Uhr, Dienstag-Freitag 9-17 Uhr, Samstag 8-13 Uhr
See meede on kooskõlas EL-i uute direktiividega, mis nõuavad alates 1. jaanuarist 2025, et kasutatud tekstiil tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Selle määruse eesmärk on vähendada igal aastal põletatavate või prügilasse ladestavate tekstiilide arvu ning edendada korduskasutamist ja ringlussevõttu. Valju zdftoday Saksamaal jõuab igal aastal konteineritesse üle miljoni tonni vanu tekstiile, millest vaid umbes 50% on veel kasutuskõlblikud.
Uue määrusega kaasnevad kulud ja väljakutsed
Munitsipaal, detsentraliseeritud kasutatud riiete süsteemi kasutuselevõtt läheb hinnanguliselt maksma umbes 2,5 miljonit eurot aastas, mis võib kaasa tuua iga elaniku jaoks umbes 15 euro suuruse lisakoormuse. Kasutatud tekstiilide kogumissüsteemi ei peeta majanduslikult otstarbekaks, kuna tarnesüsteem võib vähendada kulusid, säilitades samas mittetulunduslikud ja kaubanduslikud kollektsioonid.
Ebaseaduslik kõrvaldamine on veel üks probleem, mis kaasneb viimase seadusemuudatusega. Piirkonnas on sagenenud ebaseaduslike jäätmete kõrvaldamine. Praegu tuleb tasuda 105 eurot kogumiskulu tonni kohta ning töötlemis- ja utiliseerimiskulu tonni kohta 242 eurot. See on kodanikele selge stiimul oma vanad tekstiilid nõuetekohaselt kõrvaldada.
Lisaks on linnaosal kavas käivitada koolides uus projekt „Prügikoristuskampaania – Kaitseme üheskoos keskkonda“, et tõsta nooremate põlvkondade teadlikkust jäätmetega säästva käitlemise olulisusest. Samuti tuleks iganädalastel turgudel paigaldada infostendid, et elanikkonda jäätmekäitluse teemal harida.
Kuidas päevauudised Märgib, et vastutus uute juhiste rakendamise eest jääb avalikele jäätmekäitlusettevõtetele. Ringlussevõtu parandamiseks arutatakse “laiendatud tootjavastutust”, mis nõuab, et tootjad tagaksid ka nende toodete kogumise ja ringlussevõtu. See võib tulevikus olla otsustav samm õiges suunas.
Vanade rõivaste kogumise ja utiliseerimisega seotud probleem on keeruline ja võtab lähiaastatel avalikus diskursuses jätkuvalt palju ruumi. Jääb üle loota, et nii kodanike kui ka ettevõtete teadlikud otsused toovad fookusesse säästva tarbimise ja taaskasutuse teema.