Aafrika sigade palavik jõuab Märkisch-Oderlandi: väljaarvamise tsoon on üles seatud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Märkisch-Oderlandi rajoonis tuvastati Aafrika sigade palavik, mis viis mõjutatud külade tõrjutustsooni.

Im Landkreis Märkisch-Oderland wurde die afrikanische Schweinepest festgestellt, was zu einer Sperrzone in betroffenen Dörfern führte.
Märkisch-Oderlandi rajoonis tuvastati Aafrika sigade palavik, mis viis mõjutatud külade tõrjutustsooni.

Aafrika sigade palavik jõuab Märkisch-Oderlandi: väljaarvamise tsoon on üles seatud!

Aafrika seapalavik (ASF) teeb jälle pealkirju, mitte esimest korda. Märkisch-Oderlandi rajoonis avastati haigus jõepiiril tapetud metssigadest. See käivitas kohe loomahaiguste dekreedi, mis viis Bleyeni, Genscmari, Groß Neuendorfi, Kienitzi ja Sophienthali külade väljaarvamistsooni loomiseni. Mõjutatud põllumehed ja elanikud on mures võimaliku mõju pärast kohalikule loomakasvatusele ja metssiimede populatsioonile. [RBB24]. viirus näitab.

See on probleem, mis mitte ainult ei ohusta sigade tervist, vaid sellel on ka majanduslikud tagajärjed. Aafrika sigade palavik põhjustab tavaliselt nakatunud loomade surma mõne päeva jooksul - kuid haigus jääb inimestele kahjutuks. Sellegipoolest on põllumehed ärevuses ja võtavad olukorda väga tõsiselt, eriti arvestades naaberpiirkondade konkreetseid riske, näiteks Spree-Neisse'i piirkond.

Ülevaade praegusest olukorrast

Regulatsiooni 2023/594 rakendamine Aafrika seapalaviku vastu võitlemiseks jõustus 23. novembril 2024 ja tõi endaga kaasa mõned muudatused. Paljud eelnevalt loodud väljaarvamise tsoonid on üle vaadatud ja mõned on isegi peaaegu täielikult tõstetud. Näiteks Spree-Neiße ja Oberspreewald-Lausitzi linnaosade II väljajätmise tsoon viidi osaliselt I. Väljaarvamise tsooni. See teave on ülioluline kõigile, kes töötavad põllumajanduses või elab mõjutatud piirkondades, kuna [Brandenburgi põllumajanduse ministeeriumi veebisaidil on üksikasjad selged.

Haigus sai alguse Aafrikast ja seda on Gruusias metssigades tuvastatud alates 2007. aasta keskpaigast. Sealt levis see veelgi naaberriikidesse ja lõppkokkuvõttes Euroopasse. Viimastel aastatel on ASF leidnud märgalasid erinevates Euroopa riikides, sealhulgas Leedus, Poolas ja Lätis. Haiguse sisenemisega Saksamaale sisenemisega seotud riske hinnatakse kõrgeks, eriti tänu intensiivse metssigade tiheduse ja madala bioosurgastusega ettevaatusabinõude tõttu naaberpiirkondades, kuna [Friedrich Loeffleri instituut] (https://www.fli.de/de/de/aktuelleles/tierseuchendehehen/aefreahen/ Oluline on märkida, et riski suurendab ka saastunud materjali ebaseaduslik kõrvaldamine.

Tagajärjed põllumajandusele ja loomakasvatusele

Aafrika sigade palaviku majanduslikke tagajärgi ei tohiks alahinnata. On mõjutatud märkimisväärne osa seakasvatusest, sundides põllumehi võtma rangemaid ettevaatusabinõusid ja olema kursis viimaste arengutega. Jahi kogukond on ka surve all, kuna ASF -i vastu võitlemine nõuab ennetavaid meetmeid metssea nakatumisel.

Mure loomade tervise ja kohaliku põllumajanduse stabiilsuse pärast on endiselt suurepärane. Ajal, mil turud on juba pingelised, on kõigi asjaosaliste jaoks palju teha. Jääb veel loota, et uued meetmed ja teadlikkuse suurendamine võivad sisaldada ASF -i levikut ning piirkonna põllumehed tulenevad sellest kriisist tugevamalt. Järgmised paar kuud on selle väljakutse ületamiseks ja loomakasvatuse tulevase turvalisuse tagamiseks ülioluline.