Katastroof Brandenburgis: linnugripi tõttu tapeti 130 000 looma!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Märkisch-Oderlandis tuleb linnugripipuhangu tõttu H5N1 vastu võitlemiseks tappa 130 000 looma.

In Märkisch-Oderland müssen aufgrund eines Vogelgrippe-Ausbruchs 130.000 Tiere getötet werden, um H5N1 zu bekämpfen.
Märkisch-Oderlandis tuleb linnugripipuhangu tõttu H5N1 vastu võitlemiseks tappa 130 000 looma.

Katastroof Brandenburgis: linnugripi tõttu tapeti 130 000 looma!

Brandenburgis on linnugripp H5N1 täies hoos ja hullutab põllumehi. Järgmisel pühapäeval tuleb Märkisch-Oderlandi rajoonis hukata 130 000 looma, pärast seda, kui esialgselt prognoositi hukatavate loomade arvuks vaid 35 000–50 000. See drastiline meede on vajalik viiruse leviku peatamiseks ja varude võimalikult kiireks taastamiseks. [Bild.de](https://www.bild.de/regional/brandenburg/brandenburg-verdammte-vogelgrippe-130-000-tiere- Werden-getoetet-68fdec99f72bfce482c0a52e) teatab tohutust kahjust, kuna mõjutatud ettevõte kannab Neu's suuremat kahju kui oodata 500 000 eurot. See kahjum on osaliselt tingitud loomataudifondi tasakaalust.

130 000 tapetavast loomast umbes 80 000 on pardid ja 50 000 broilerikanad. Neuhardenbergis on nakatunud kõik karja pardid, Neutrebbinis aga kõik laudas peetavad kanad. Üleriigiliselt on linnugripp muutumas linnukasvatusele üha tõsisemaks ohuks, eriti kuna H5N1 viiruse variant on levinud ka metslindude seas. Arvatakse, et metslinnud, näiteks sookured, keda piirkonnas on palju, toimivad vektoritena. Die Zeit rõhutab, et peaaegu 200 000 põllumajanduslooma on juba tapetud.

Viiruse levik

Linnugripi puhang levib Saksamaal jätkuvalt ja on nüüdseks üleriigiline probleem. Alates septembri algusest on registreeritud arvukalt linnugripi juhtumeid, linnufarmides on puhanguid olnud vähemalt 15. Brandenburgis on hukkunud üle 1000 sookurge, eriti Linumi tiigi piirkonnas, mis seab kurepopulatsiooni suure surve alla. Tagesschau.de teatas ka, et linnugrippi suri üle 2000 sookurge.

Koerad kodanike seas on aga teadlikud inimeste madalast nakatumisohust. Friedrich Loeffleri Instituudi (FLI) eksperdid ütlevad üheselt: inimeste nakatumise ohtu peetakse äärmiselt ebatõenäoliseks, seega puudub praegu siin akuutne oht, et elanikkond saaks tõsiselt haigestuda. Ametivõimud hoiatavad aga tungivalt haigete või surnud loomade puudutamise eest ning soovitavad nendega kokkupuudet täielikult vältida.

Hügieenimeetmed ja edasised arengud

Viiruse leviku tõkestamiseks on vaja kiiresti järgida rangeid hügieenimeetmeid. Omanikud on kohustatud paigutama linnud ohututesse tallidesse ja järgima rangelt kõiki hügieenieeskirju. Föderaalpoliitikud, keda esindab põllumajandusminister Alois Rainer, nõuavad suuremate kaitsemeetmete võtmist, et vältida edasisi puhanguid. Praegu kaalutakse isegi hüvitiste suurendamist 50 eurolt kuni 110 euroni, et leevendada mõjutatud ettevõtete rahalisi tagajärgi.

Kokkuvõttes võib olukorda kirjeldada kui murettekitavat. Praegune epideemia ei kujuta endast mitte ainult majanduslikku väljakutset, vaid ohustab ka meie riigi loomapopulatsioone ja bioloogilist mitmekesisust. Saab näha, kuidas olukord areneb ja kas kodulindude vaktsiinid võidakse varem või hiljem heaks kiita. Seni peavad ülejäänud elusloodus ja inimesed olema valvsad ja end hästi kaitsma.