Brandenburg investeerib miljardeid: uued võimalused koolidele ja teedele!

Brandenburg investeerib miljardeid: uued võimalused koolidele ja teedele!

Brandenburgis toimub midagi – ja see on tohutu! Täna teatati, et riik võib osana terviklikust föderaalsest taristupaketist oodata umbes kolm miljardit eurot. Peaminister Dietmar Woidke (SPD) rõhutab nende investeeringute kiireloomulisust, mis on saadaval järgmise kaheteistkümne aasta jooksul. See raha peaks liikuma eelkõige transporti, haridusse, turvalisusse ja tervishoidu. Valju Igapäevane peegel Ligikaudu 1,5 miljardit eurot on omavalitsustele ette nähtud infrastruktuuri parandamiseks ning tule- ja katastroofikaitse tugevdamiseks.

Aga raha ei tule ilma tingimusteta. Föderaalvalitsus peab endiselt looma tingimused vahendite vabastamiseks. Peaminister Woidke ja teised poliitilised tegijad selgitasid ühises kokkuleppes, kuidas raha kasutatakse. "Peame tegutsema kiiresti ja nähtavalt," ütles Woidke meediale.

Investeeringud tervishoidu ja haridusse

Eriti populaarne on tervishoiu rahastamine. Haiglareformiks ja arstiabiks on ette nähtud 460 miljonit eurot, kusjuures Woidke rõhutab kohaliku tervishoiu olulisust. Põhja kuller rõhutab, et riigivalitsuse signaalid on eriti olulised parendustest sõltuvatele omavalitsustele.

40 miljonit eurot on planeeritud ka haldusteenuste digitaliseerimiseks. Arvestades tohutuid investeeringuvajadusi, on praeguses eelarves omavalitsuste käsutusse oodata kohe kuni 100 miljonit eurot. Selline kiire reageerimine on vajalik paljudes linnades mõjutavate olemasolevate investeeringute kitsaskohtade lahendamiseks.

Investeeringute jaotamise nõrkused

Kuid mitte kõik ei nõustu selle plaaniga kriitiliselt. Vasakpoolne Christian Görke kritiseerib, et erifondi jagamine on ebaõiglane, ja nõuab Ostringi taas lauale panemist. Ta räägib investeeringute mahajäämusest, mis ületab tunduvalt planeeritud vahendeid ja nõuab Brandenburgis vajalikeks parendusteks vähemalt 40 miljardit eurot. Mitmed hääled linnade ja valdade liidus suruvad peale, et vähemalt 80 protsenti vahenditest tooks omavalitsustele otsest kasu.

Woidke aga kaitseb jaotust, mis näeb ette, et 60 protsenti vahenditest läheb omavalitsustele ja 40 protsenti jääb riigile. Elanikkonna reageeringusse tuleks suhtuda kriitiliselt: nad ei oota mitte ainult raha liikumist ehitusprojektidesse, vaid ka selget suhtlust selle kasutamise kohta. Piirkonnahaldur Siegurd Heinze rõhutab vajadust tõhustada koordineerimist ringkondadega, et tagada statsionaarne tervishoiuteenus. Riigieelarves on ette nähtud mitmesuguseid meetmeid ja on juba varem reageerinud investeeringute mahajäämusele, mis tulenes mitmeaastasest hooletusest.

Kokkuvõttes jääb üle loota, et vahendid jõuavad niipea, kui need on kättesaadavad, ka reaalselt õigetesse piirkondadesse, kus neid vaja on ning omavalitsuste arengumahud lahenevad. Avalikkuse pilgud on suunatud poliitikale, et sõnadest ei piisa.