Kodanikuraha reform: omavalitsused löövad häirekella bürokraatlike koletiste pärast!

Kodanikuraha reform: omavalitsused löövad häirekella bürokraatlike koletiste pärast!

Alates 1. novembrist 2025 toimub Saksamaal põhjalik elementaarse turvalisuse reform, millega soovitakse välja vahetada kodanike raha. Föderaalvalitsus on võtnud eesmärgiks leevendada eelarvekoormust ja luua samal ajal stiimuleid tööhõive suurendamiseks. Reform toob endaga kaasa vastuolulisi uuendusi, mis saavad valdades murelikuks ja karmi kriitika osaliseks. Valju Merkuur Paljud linnaosade administraatorid ja linnapead kardavad, et uued eeskirjad toovad kaasa "bürokraatliku koletise", mis võib halduskulusid tohutult tõsta.

Reformi keskseks elemendiks on koostöölepingu kehtestamine toetuse saajate ja riigi vahel. Kokkulepete rikkumisel on oht, et hüvitisi võidakse kärpida kuni 30 protsenti. Brandenburgi rajooninõukogu esimees Siegurd Heinze on kriitiline ja kirjeldab kogu reformi kui "mõttetut ja bürokraatlikku". Ka Greizi piirkonnahaldur Ulli Schäfer ei näe projektis tegelikult reformivalmidust. Kuid mitte kõik linnapead ei näe olukorda dramaatilisena: äsja valitud Hageni linnapea Dennis Rehbein tunnistab kohtuasjade laine ohtu, kuid jääb optimistlikuks.

Kasvavad kulud ja võimalikud kohtuasjad

Föderaalvalitsuse hinnangul võib reform tuua kokkuhoidu umbes viis miljardit eurot. Seda kokkuhoidu peetakse aga minimaalseks, seda enam, et kodanike raha kulub aastas kokku 50 miljardi euro ringis. Samuti kardavad omavalitsused, et uued regulatsioonid ei too kaasa mitte ainult täiendavat halduskoormust, vaid võivad kaasa tuua ka kohtuasjade sagenemise. Need juriidilised vaidlused võivad linnaeelarveid veelgi rohkem koormata.

Lisaks kritiseeritakse reformi ebaõiglust: kui töötutele kehtivad karmimad sanktsioonid, siis töötavatele inimestele uuendustest suurt kasu ei ole. Kavandatavad sanktsioonid tööpakkumiste mitmekordse tagasilükkamise või kohtumistest puudumiste eest võivad olla valjuhäälsed Aeg muudab olukorra paljude kannatanute jaoks ainult hullemaks. Pikemas perspektiivis võib see mitte ainult raskendada tööle asumist, vaid ka tuua kaasa põhilise sotsiaalkindlustuse saavate inimeste arvu suurenemise.

Järgmised sammud

Nendest väljakutsetest ülesaamiseks on oluline, et töökeskused oleksid tõhusama paigutamise tagamiseks paremini varustatud. Reformi fookuses on selgelt töövahendus, mitte mõjutatud isikute kvalifikatsioon, mida nähakse mõnel juhul võimaliku pöördena tõhusama tööturupoliitika suunas. Samuti on loota, et reformi elluviimine on nutikalt kavandatud, sest sanktsioonid ei ole kohustuslikud ja tööbüroodel on seetõttu teatud tegevusvabadus.

Reformil on seega kaks fookust: oluline on vähendada kulusid, kuid samal ajal edendada töökoha lõimumist. Lähikuud näitavad, kas föderaalvalitsus suudab omavalitsuste muresid tõsiselt võtta ja samal ajal tõhusa reformi algatada.