Energiapuudus Saksamaal: miljonid ei saa oma kodusid kütta!

Energiapuudus Saksamaal: miljonid ei saa oma kodusid kütta!

Saksamaal on paljud kodanikud hädas oma kodu küttekuludega. WZ andmetel ei olnud eelmisel aastal Saksamaal 5,3 miljonil inimesel piisavalt raha oma kodu piisavaks kütmiseks. See moodustab 6,3 protsenti elanikkonnast, võrreldes 8,2 protsendiga 2023. aastal, kuid surve eelarvetele on endiselt suur. Saksamaa jääb seega alla EL-i keskmise 9,2 protsendi, kuigi sellistes riikides nagu Kreeka ja Bulgaaria on proportsioonid oluliselt suuremad, nimelt mõlemal juhul 19,0 protsenti.

Olukord on jätkuvalt pingeline, eriti kui arvestada, et energiahinnad on alates 2020. aastast tõusnud 50,3 protsenti, mis on oluliselt kiirem tõus kui üldised tarbijahinnad, mis tõusid 19,3 protsenti. Positiivne on see, et tarbijad pidid tänavu septembris energia eest veidi vähem maksma: kodumajapidamiste elektrienergia oli aasta varasemaga võrreldes 1,9 protsenti odavam, selgub infost WZ.

Mõju tervisele ja sotsiaalsed tagajärjed

Vastavalt CORRECTIV.Europe analüüsile, mis põhineb Eurostati 2024. aasta andmetel, võib rahaline suutmatus kodu piisavalt kütta põhjustada tõsiseid terviseriske. Külm kodu suurendab vaimuhaiguste, südame-veresoonkonna probleemide ja krooniliste hingamisteede infektsioonide riski. Saksamaal oli 2024. aastal raskusi piisava soojuse pakkumisega ligikaudu 5,2 miljonil inimesel, mis on küll vähenemine võrreldes eelmise aastaga, kuid suurenenud alates 2021. aastast.

Märkimisväärne on see, et 12,2 protsendi kütmata majapidamiste osakaaluga on tipus Bremen, järgnevad Saarland (11,1 protsenti) ja Arnsberg (9,6 protsenti). Paljude inimeste jaoks muutub üha aktuaalsemaks küsimus: kuidas maksta küttekulusid, tagades samal ajal, et külmkapp oleks täis? Need väljakutsed tähendavad, et abiorganisatsioonid teatavad rahalistes raskustes inimeste taotluste suurenemisest.

Energiaostuvõimetus ELis

Energiapuuduse probleem ei puuduta ainult Saksamaad. Üleeuroopaliste uuringute kohaselt ei suutnud eelmisel talvel EL-is, Šveitsis ja Norras kokku ligikaudu 47 miljonit inimest oma kodu piisavalt kütta – see vastab ligikaudu 10,2 protsendile elanikkonnast. Põhjusteks on sageli renoveerimata hooned, kõrged energiakulud ja madal sissetulek. Euroopa energiahinnad on alates 2020. aastast pandeemia ja Ukraina konflikti tagajärgede tõttu peaaegu kahekordistunud. Ka reaalpalgad on EL-is alates 2019. aastast langenud 1,1 protsenti, mis muudab olukorra veelgi teravamaks.

Analüüside järgi on eriti mõjutatud üksikvanemad, kroonilised haiged ja madalapalgalised. Alates 2027. aastast kehtestatakse ka üleeuroopaline CO2 hind küttele ja tankimisele, mis võib küttekulusid veelgi tõsta. Austrias saavad kodanikud CO2-sissetulekust kasu kliimaboonuse kaudu, mis on sotsiaalselt hinnatud ja mis on vastand Saksamaa väljakutsetele.

Haigestunud naine, kes kandis nime Andrea, kirjeldab oma äärmuslikke kulude kärpimise meetmeid ja pidevat muret küttekulude suurenemise pärast. Ta plaanib koos elukaaslasega kolida soojemasse koju, et enda ja poja elukvaliteeti parandada. Need isiklikud lood rõhutavad vajadust tõsiselt tegeleda hoonete renoveerimisega kui võtmemeetmega võitluses kütteostuvõimetusega, nagu rõhutab ka EL. Selle teema kohta lisateabe saamiseks võivad lugejad külastada kõikehõlmavaid andmekogumeid Eurostat või saada lisateavet kütteostuvõimetusega seotud üldise olukorra kohta Voxeurop kogemusi.