Mälestuspäevad Berliinis: 30 aastat pärast Srebrenica veresauna meeles

Mälestuspäevad Berliinis: 30 aastat pärast Srebrenica veresauna meeles

Srebrenica, Bosnien und Herzegowina - 11. juulil 2025 tähistatakse Srebrenica veresauna 30. aastapäeva, mida peetakse Euroopas halvimaks sõjakuriteguks pärast II maailmasõda. Sel tähtsal päeval toimuvad Berliinis arvukalt mälestusüritusi, et mälestada üle 8000 ohvri, kelle Bosnia-Serbia armee pealiku Ratko Mladici väed mõrvasid 1995. aastal. Eriti traagiline on see, et paljud ohvrid eraldasid nende perekonnad ja maeti massihaudadesse, mis tähendab, et sugulased otsivad endiselt oma lähedasi. 11. juulil 1995 oli Srebrenica linn ÜRO kaitse all, kuid inimesi rünnati jõhkralt.

Saksa bundestag mälestab julma genotsiidi ohvrit sel reedel kell 14.00. Toimub arutelu, kus Bundestagi administratsioon palub parlamendiliikmetel teha ilma "Srebrenica blume'i" kandmata. Need nööpnõelad valgerohelise lille kujul pidid algselt kehastama 11. juuli 1995. aasta mälu, mille abil valged tähistavad süütult tapetud ja rohelist lootust. Tseremoonia kavandamise ajal toimuvad mälestuspidustused ka Srebrenicas, kus tänapäeva ohvrite ellujääjad ja järeltulijad tulevad kokku leinama ja solidaarsust näitama.

ülemaailmsed mälestusüritused ja tähendus

Mälestuspäeva ei tähistata mitte ainult Saksamaal. ÜRO Peaassamblee otsustas, et 11. juuli tulevikus tunnistatakse Srebrenica genotsiidi ohvrite rahvusvahelise päevana. See otsus tehti enamuse 84 häälega, ehkki 19 osariigil, sealhulgas Serbial ja Venemaal, olid õigus. Resolutsioon mõistab hukka genotsiidi eitamise ja süüdimõistetu ülistamise, millest on üha enam muutunud rahvusvahelise parketi vaatepunkt.

Praegu tehakse jõupingutusi genotsiidi mälu säilitamiseks, samas kui on poliitilisi pingeid, eriti Serbia puhul, mida resolutsioon tajub lõhenemisena. President Aleksandar Vucic on väljendanud mõistmist resolutsiooni poliitilise konteksti kohta ja võrrelda olukorda holokausti omaga.

mälu ja leppimine

Mälestamise tähtsus ulatub palju kaugemale päevast. Ajaloolane Belma Zulic rõhutab, kui oluline on meeles pidada julmusi ja muuta ohvrite hääled kuuldaks. Ka sel aastal maeti Srebrenica mälestuspidude ajal 14 ohvri jäänuseid, mis illustreerib selgelt, kui kaua perede sulgemise leidmiseks kulub.

See on valu päev, aga ka lootus. Eeldatakse, et Brandenburgi värava ette koguneb umbes 500 osalejat eri riikidest, et mälestada ohvreid valvsuses. Berliini esindajatekojas toimub õhtul veel üks üritus moto all "Meie lood, meie hoiatus. Unustamise vastu".

Srebrenica veresaun on Euroopa mälukultuuri keskne väljakutse ja minevikuga tegelemise küsimus. Üks peamisi sõnumeid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelisel on lootus rahu ja leppimiseks piirkonnas, kuid erinevad vaatenurgad ja ajaloolised narratiivid on sageli endiselt vastuolus.

Nii et 11. juuli ei tähistata mitte ainult mälestuspäevana, vaid ka meeldetuletusena, et sellised julmused ei tohi enam kunagi korduda. Srebrenicas juhtunu asjaolusid ja draamat ei tohiks kunagi unustada ja selgitada, et inimkond peab õppima rahumeelset tulevikku kujundama.