Mälestuspäevad Berliinis: meenutades 30 aastat pärast Srebrenica veresauna

Mälestuspäevad Berliinis: meenutades 30 aastat pärast Srebrenica veresauna

11. juulil 2025 möödub 30 aastat Srebrenica veresaunast, mida peetakse Euroopa halvimaks sõjakuriteoks pärast Teist maailmasõda. Sel tähtsal päeval toimub Berliinis arvukalt mälestusüritusi, et mälestada enam kui 8000 ohvrit, kelle mõrvasid Bosnia serblaste armee juhi Ratko Mladići väed 1995. aastal. Eriti traagiline on see, et paljud ohvrid eraldati oma perekondadest ja maeti massihaudadesse, mis tähendab, et sugulaste otsimise päevad on endiselt alles. 11. juulil 1995 oli Srebrenica linn ÜRO kaitse all, kuid inimesi rünnati ikka julmalt.

Saksamaa Liidupäev mälestab julma genotsiidi ohvreid sel reedel alates kella 14-st. Toimub arutelu, mille käigus Bundestagi administratsioon palub parlamendiliikmetel hoiduda Srebrenica lille kandmisest. Need valge ja rohelise lille kujulised nööpnõelad olid algselt mõeldud 11. juuli 1995 mälestuseks, valge sümboliseerib süütult tapetuid ja roheline lootust. Tseremoonia kavandamise ajal peetakse mälestusi ka Srebrenicas endas, kus praegused ellujäänud ja ohvrite järeltulijad tulevad kokku, et üheskoos leinata ja solidaarsust üles näidata.

Ülemaailmsed mälestusüritused ja tähendus

Mälestuspäeva ei tähistata mitte ainult Saksamaal. ÜRO Peaassamblee otsustas, et 11. juulit tunnistatakse rahvusvaheliseks Srebrenica genotsiidi ohvrite mälestuspäevaks. See otsus tehti 84 hääle enamusega, kuigi 19 riiki, sealhulgas Serbia ja Venemaa, hääletasid selle vastu. Resolutsioon mõistab hukka genotsiidi eitamise ja süüdimõistetute ülistamise, mis on rahvusvahelisel areenil üha enam vaidlusi tekitanud.

Praegu tehakse jõupingutusi genotsiidi mälestuse säilitamiseks, kuid samal ajal valitsevad poliitilised pinged, eriti Serbiaga, kes leiab, et resolutsioon tekitab lahkarvamusi. President Aleksandar Vucic on väljendanud mittenõustumist resolutsiooni poliitilise kontekstiga ja võrdlenud olukorda holokausti olukorraga.

Mäletamine ja leppimine

Mälestamise tähtsus ulatub palju kaugemale päevast. Ajaloolane Belma Zulic rõhutab julmuste meenutamise ja ohvrite hääle kuuldavaks tegemise tähtsust. Ka sel aastal maeti Srebrenicas toimunud mälestusüritustel 14 ohvri säilmed, mis illustreerib ilmekalt, kui kaua võtab aega, kuni perekonnad leiavad sulgemise.

See on valu, aga ka lootuse päev. Brandenburgi värava ette on oodata umbes 500 osalejat erinevatest riikidest, et mälestada ohvreid. Õhtul toimub Berliini Esindajatekojas järjekordne üritus motoga "Meie lood, meie hoiatus. Unustamise vastu".

Srebrenica veresaun on jätkuvalt Euroopa mälestuskultuuri keskne väljakutse ja küsimus, kuidas minevikuga toime tulla. Üks põhisõnumeid nii Saksamaal kui ka rahvusvaheliselt on lootus rahule ja leppimisele piirkonnas, kuid erinevad vaatenurgad ja ajaloolised narratiivid on sageli siiski kokkusobimatud.

11. juulit ei tähistata mitte ainult mälestuspäevana, vaid ka meeldetuletusena, et sellised koledused ei tohi enam kunagi korduda. Srebrenicas juhtunu asjaolusid ja draamat ei tohiks kunagi unustada ning need teevad selgeks, et inimkond peab õppima, et kujundada rahulikku tulevikku.