Kohus tühistab veevarustusseaduse: tagajärjed Strausbergile ja Erknerile!

Kohus tühistab veevarustusseaduse: tagajärjed Strausbergile ja Erknerile!

Berliini-Brandenburgi kõrgema halduskohtu (OVG) hiljutises otsuses leiti, et Strausberg-Erkneri veeühenduse (WSE) joogiveekoguseid piiravad määrused on osaliselt ebaseaduslikud. Nagu rbb24 teatab, tehti see kohtuotsus pärast seda, kui kolm kinnisvaraomanikku esitasid õigusliku läbivaatamise taotluse. Kohus kritiseeris eriti veevarustuse põhimäärust ja nimetas seda "liiga ebamääraseks". Antud joogivee koguste selgest võrdlusalusest puudub täielikult ning määrused nõuavad kinnistuomanikelt liitumisloa taotlemist hiljemalt 2030. aasta märtsiks.

OVG palus ühistul määrata igale kinnistule joogivee maksimumkoguse. Kuni selle heakskiidu andmiseni peaks kasutusõigus põhinema keskmisel tarbimisel elaniku kohta, kusjuures joogiveeseade peaks olema ärilise kasutamise aluseks. Ühtlasi andis kohus mõista, et ühistu üldluba piirata tarbimist eelseisva veepuuduse korral ei olnud vastu. Niisutuskeelud ja ajutised kasutuspiirangud on seega lubatavad, kuid peavad lähtuma konkreetsest ohuolukorrast.

Meetmed veevarude kindlustamiseks

Et õiguslikust ebakindlusest hoolimata tegutseda, on WSE juba sõlminud eramajapidamiste sektoris uute klientidega uued lepingud, mis näevad ette veevarustuse piirmäära. Vastavalt maz-online on nendes lepingutes ette nähtud 37 kuupmeetrit vett inimese kohta aastas. See on vajalik, kui põhjavee ammutamist piiratakse veelgi. Ühing on seotud ka tööstusettevõtetega, sealhulgas Grünheides asuva elektriautode tootjaga Tesla.

Olukord veevarudega on jätkuvalt pingeline: WSE-l on põhjavee kaevandamiseks vaid piiratud luba ja olemasolevad maakasutusplaanid aitavad neid varusid ammendada. Lootusrikas uudis võiks olla keskkonnaministeeriumi kooskõlastus täiendavate veekoguste pumpamiseks. Olemasolevad lepingud ähvardavad kokkulepitud koguse ületamise korral aga kaasa tuua haldus- või trahvid, kuid kodanikke veevarustuse peatamisest säästatakse.

Joogivee statistika ja piirkondlikud erinevused

Nagu föderaalse keskkonnaministeeriumi statistika näitab, on veetarbimine Berliinis, kus kaks kolmandikku joogiveest pärineb kaldafiltraadist, oluliselt suurem, kui tarbimine inimese kohta on 110–115 liitrit päevas, kui riigi keskmine 128 liitrit. Berliinis on ka teiste piirkondadega võrreldes suurem veevärgi võimsus ja vajadusel saaks suletud veevärk taasavada. Pealinna vee-ettevõtjad ei näe praegu põhjust lõpptarbijate veekogust piirata.

Kuna aga veetarbimise määrad Berliini äärelinnas kasvavad, on väljavaated pingelised. Eksperdid rõhutavad, et hoolikas veekasutus ei teeni mitte ainult säästlikkust, vaid selles nähakse ka olulist panust energiasäästu, kuna vee pumpamine nõuab palju energiat. Seetõttu on põnev jälgida, kuidas joogiveevarustus olukord lähiaastatel areneb.