Föderaalpresident Steinmeier arutleb: Selge signaal vägivalla vastu!

Föderaalpresident Steinmeier arutleb: Selge signaal vägivalla vastu!

Ajal, mil perevägivalla teema on üha enam fookusesse tõusmas, on ekspertide omavaheline vahetus väga oluline. Föderaalpresidendi Frank-Walter Steinmeieri visiit Neuruppini tegi selgeks selle probleemi kiireloomulisuse. Ta rääkis perekohtunik Constanze Zahlbaumiga, kes töötab Neuruppini ringkonnakohtus alates 2019. aastast ja vastutab pereasjade eest alates 2020. aastast. Vägivald, mida sageli ei märgata, on tema menetlustes pidev kaaslane, nagu ta ühes intervjuus selgitas. Ligikaudu 70 protsenti juhtudest oli seotud laste hooldusõiguse ja juurdepääsuga seotud probleemidega, kuigi vägivallakogemusi sageli ei avalikustata. Paljud naised kardavad oma hooldusõigust, kui tõstatavad vägivallateema, ja ühiskonna tõrjuv suhtumine ei aita asja parandada.

Föderaalne pereasjade ministeerium on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud naiste ja lastevastase vägivalla probleemiga. 2022. aasta detsembris toimus spetsialistide konverents, kus arutati kohalikke lähenemisi perevägivalla arvestamisel hooldus- ja juurdepääsuküsimuste reguleerimisel. Rõhutati, et mõjutatud vanemate ja laste turvalisus peab olema esmatähtis. Parlamentaarne riigisekretär Ekin Deligöz kinnitas vajadust rakendada täielikult ellu Istanbuli konventsioon, mis Saksamaal kehtib alates 2018. aastast. See konventsioon nõuab vahi alla võtmist ja külastust puudutavate otsuste tegemisel vägivallajuhtumite arvessevõtmist, mis peaks muutma sellised protseduurid tulevikus läbipaistvamaks ja turvalisemaks.

Väljakutse maapiirkondades

Eriti keeruline on olukord maapiirkondades, kus kurjategijad ja ohvrid elavad sageli samas sotsiaalses keskkonnas. Zahlbaum kutsub üles kohtunike ja advokaatide täiendkoolituse olulisusele, et arendada paremat arusaamist perevägivalla dünaamikast. Enam ei tohi tähelepanuta jätta ka enamasti varjatud vägivallakogemusi ning ka vahendamisel – sageli osa lahendusest – on siin omad piirid. Sellistel juhtudel ei ole vägivallatsejad sageli valmis vastutust võtma ning naiste varjupaiga psühholoog Michaela Rönnefahrt andis mõista, et vägivallavastaseid koolitusi on vaja rohkem, kuid seda tellitakse liiga harva.

Üleriigiline uurimisprojekt, mida alates 2021. aasta novembrist rahastab föderaalne pereasjade ministeerium, on juba avaldanud kohalike juhtumiuuringute tulemused. See peaks aitama mõista struktuurimuutuste tähtsust. Vaja on uusi lähenemisi turvalisusele ja kaitsele vägivalla eest, et mitte ainult ei säiliks vägivaldse vanema õigused, vaid samas ei satuks ohtu emade ja laste turvalisus. See näitab, et paljud juriidilised otsused võivad suurendada mõjutatud laste ja noorte psühholoogilist stressi, kellest sageli saavad ka ise kurjategijad või ohvrid.

Istanbuli konventsiooni roll

Istanbuli konventsioon on loonud selged suunised, millel on suur tähtsus ka tulevastes kohtumenetlustes. Vägivalla tunnuste korral peavad perekohtud keskenduma kõigi asjaosaliste turvalisusele. Düsseldorfi kõrgem ringkonnakohus on rõhutanud, et hooldusõigust puudutavate otsuste tegemisel tuleb leida tasakaal kõigi vanemate ja laste põhiõiguste vahel, mis on kooskõlas konventsiooni artikliga 31. Siin saab selgeks, et vägivaldsete konfliktide konstruktiivseks lahendamiseks ja ohvritele sõna andmiseks on vajalikud õiguslikud uuendused ja ümbermõtestamine ühiskonnas.

Saksamaal perevägivallaga seotud päevakajaliste probleemide analüüs näitab, kui oluline on algatada ümbermõtestamine mitte ainult kohtutes, vaid ka ühiskonnas tervikuna. Väljakutsed on suured, kuid tahte ja selgusega on võimalik muutusi esile kutsuda.