PFAS-kriis: murettekitav joogivee saastumine Berliinis ja Brandenburgis!

PFAS-kriis: murettekitav joogivee saastumine Berliinis ja Brandenburgis!

Saksa Keskkonna- ja Looduskaitseliit (BUND) on murettekitavas raportis näidanud, et Berliini ja Brandenburgi joogivesi on PFAS-iga oluliselt saastunud. Seda kemikaalide rühma, mida nimetatakse per- ja polüfluoritud alküülaineteks, peetakse "igavesteks kemikaalideks" – need on äärmiselt kauakestvad ja oma olemuselt praktiliselt ei lagune. Praeguste analüüside kohaselt ületavad neli proovi viiest PFAS-i puhul kehtivaid piirnorme, mis toob fookusesse kemikaalide tervisemõju. Eriti murettekitav on järeldus, et 46-st kogu Saksamaal testitud veeproovist 42 sisaldavad PFAS-i, sealhulgas Berliini valitsuspiirkonna veeproove. See selgus 2025. aasta juunist oktoobrini läbi viidud uuringutes, kus neljas proovis PFAS-i ei tuvastatud, kuigi see murettekitavaid tulemusi vaevalt vähendaks. rbb24 teatab, et halvimad väärtused pärinevad sellistest piirkondadest nagu Zeuthen, Ludwigslust ja Güstrow.

Juhtumid ei ole üksikud, kuna BUNDi tegevdirektor Verena Graichen rõhutas, et PFAS on juba ammu veeringesse jõudnud. See muudab joogivee töötlemise kulukaks ja keeruliseks ning seab vee-ettevõtjatele tohutuid tehnilisi väljakutseid. Kõrgeim tuvastatud PFAS-i tase leiti reguleerimata asendajatest, mida sageli kasutati sellistes toodetes nagu mittekleepuvad pannid või välisriided. BUND nõuab, et tootjad võtaksid vastutuse järelkulude, näiteks joogivee puhastamise eest. EL-i tasandil arutatakse praegu ka PFAS-i keelustamist, kuid see otsustusprotsess võib venida 2026. aasta lõpuni.

Terviseohud ja regulatiivsed meetmed

PFAS-i põhjustatud terviseriskid on murettekitavad: need võivad vähendada immuunrakkude aktiivsust, suurendada vähiriski ja isegi soodustada viljatust ja rasvumist. Teadlased on tõestanud, et PFAS-i saab tuvastada peaaegu kõigi inimeste veres kogu maailmas. Eriline oht on saastatud piirkondade lastele, sest isegi valitsuspiirkonna veeproovis tuvastatud kogused ei välista tervisemõju. See ajendas BUND-i hoiatama lapsi, et nad ei tarbiks saastunud piirkondade kraanivett pressiportaal.

Alates 12. jaanuarist 2026 hakkab Saksamaal kehtima uus piirväärtus maksimaalselt 100 nanogrammi liitri kohta 20 valitud PFAS-i kohta. Aastatel 2026 ja 2028 jõustuvad ka PFAS-i täiendavad rangemad piirangud. Praegused katsed näitavad, et väljakutsed on veelgi ulatuslikumad: saastunud alad ja tulekustutusvahtudest tulenev saastumine kahtlustatakse olevat saaste peamised põhjused. Aruannete kohaselt on sellised linnad nagu Güstrow, Schwerin ja suurem Berliini piirkond juba ületanud uued piirväärtused, mis hakkavad kehtima alates 2026. aastast taz.

Vajadus tegutseda ja edasiminek

PFAS-e leidub paljudes igapäevatoodetes, nagu hüdroisolatsioonipihustid ja toidupakendid, ning tootmisettevõtted, sealhulgas Covestro, Bayer, Solvay ja Daikin, toodavad juba suuri koguseid. BUND nõuab kõigi PFASide igakülgset reguleerimist, et murda keskkonnareostuse nõiaring. Kokkupuute ajalooline trajektoor näitab murettekitavat kasvu alates 1970. aastatest, eriti järsult pärast 2000. aastat. Jääb üle loota, et uued piirid ja arutelud PFAS-i keelustamise üle aitavad vähendada edaspidist kokkupuudet ja kaitsta elanikkonna tervist pikemas perspektiivis. Seni peavad nii poliitikakujundajad kui ka kodanikud olema valvsad ja jälgima hoolikalt arenguid.