Gigapatarei Lusiatias: energiaüleminek või finantsmull?

Gigapatarei Lusiatias: energiaüleminek või finantsmull?

Lusiatias ehitatakse Euroopa suurimat akuhoidlate projekti Gigabattery Jänschwalde. Lausitz Energie Mining AG (Leag) plaanib tehast, mille võimsus on 1000 megavatti ja võimsus 4000 megavatt tundi. Projekti eesmärk on neelata üleliigne tuule- ja päikeseenergia ning seeläbi anda oluline panus energia üleminekusse. Kuid küsimused rahastamise ja patareide päritolu kohta jäävad vastuseta. Berliini TLÜ eksperdi professor Franz Dietrichi sõnul on projekti majanduslik mõttekus ja paindlikkus vaieldamatu, kes toob esile projekti eelised.

Akusüsteemid on konstrueeritud modulaarselt, mis võimaldab nii suurt mobiilsust kui ka kulutõhusat ümberpaigutamist. See on eriti oluline võrgu kõikumiste kompenseerimiseks. Ludwig Jörissen Päikeseenergia ja Vesinikuuuringute Keskusest (ZSW) näeb samuti, et stabiilsema energiavarustuse tagamiseks on vaja kiiret ladustamist. Piirkondlikult usub Julia Kowal Berliini TLÜ-st, et hoiuruumide kasutamine on tuule- ja päikeseparkide läheduse tagamiseks eriti kasulik. Leagi pressiesindaja ei suutnud aga selget toiteraadiust määratleda ja teatas, et otseühendus Berliini toiteallikaga puudub.

Rahalised väljakutsed ja akude tootmine

Gigabattery projektiga seotud finantsolukord tekitab mõningaid küsimusi. Rahastamine jääb ebaselgeks, kuid Claudia Kemfert Saksa Konjunktuuriinstituudist (DIW) selgitab, et see tuleb enamasti turutuludest ja investoritelt. Eksperdid hindavad akupargi maksumust üheksakohaliseks. Potentsiaalne võimsus on muljetavaldav: salvestussüsteem suudaks teoreetiliselt nelja tunni jooksul elektriga varustada 1,6 miljonit majapidamist.

Akud tulevad aga peamiselt Aasiast, klastreid varustab Fluence Energy. Saksamaal ei ole praegu peaaegu üldse oma rakutootmist; Rohkem kui 95 protsenti vajalikest materjalidest on pärit Hiinast. Liitiumioonakud sobivad vähem päevadeks või nädalateks energia salvestamiseks, kuna nende eluiga on piiratud. Siin on olulised alternatiivsed tehnoloogiad nagu vesiniku salvestamine, samas kui vesiniku põhivõrk Saksamaal peaks valmima kõige varem 2032. aastal.

Säilitustehnoloogiad ja nende roll energia üleminekul

Energia üleminek nõuab uuenduslikke salvestustehnoloogiaid, et muuta taastuvenergia säästvalt kasutatavaks. Techzeitgeist andmetel saavutavad 2025. aastaks uued elektrisalvestussüsteemid tehnilise ja majandusliku küpsuse, et pakkuda ööpäevaringselt CO2-neutraalset elektrit. Olulised on sellised tehnoloogiad nagu liitiumraudfosfaat (LFP) ja naatriumioonakud, samuti vesiniku salvestamine. Näiteks LFP akusid iseloomustab kõrge tsükli stabiilsus ja spetsiifiline võimsus.

Suurte akude kasutegur võib 2025. aastaks saavutada 85–92 protsenti. Olenemata sellest, kas see on võrgu stabiilsus või taastuvenergia salvestamine – uute salvestustehnoloogiate väljatöötamine on kliimaneutraalse tuleviku jaoks ülioluline. Võrguintegratsiooniga kaasnevad väljakutsed paratamatult. Puuduvad standardid ja aegunud infrastruktuur, millest tuleb üle saada.

Järeldus: Lusatia miljardi dollari projekt ei testi mitte ainult meie võimalusi taastuvenergia salvestamiseks, vaid ka jätkusuutlikkuse ja selleks vajalike toorainete küsimust. Lähiaastad näitavad, kas Gigabattery Jänschwalde on midagi enamat kui lihtsalt ambitsioonikas projekt – see võib kindlasti olla samm tõelise energiaülemineku suunas.