Fitzeki uus põnevik: kus naabritest saab õudusunenägu!
Sebastian Fitzek räägib oma uues väljaandes "Naaber" lugejate hirmudest ja jälitamise ohtudest.

Fitzeki uus põnevik: kus naabritest saab õudusunenägu!
Üha enam lugejaid pöörduvad enimmüüdud autori Sebastian Fitzeki poole ja teatavad oma hirmust oleviku ees. Jällegi Uckermarki kuller kirjutab, paljud otsivad lugusid, mis viivad nad mõneks ajaks igapäevaelust välja ja viivad teise maailma. Psühholoogiliste põnevusromaanide poolest tuntud Fitzek näeb raamatutes omamoodi hüpnoosi, mis võimaldab lugejatel igapäevaelu stressi tundideks seljataha jätta. Tema uus teos "Naaber" lubab seda teha, rääkides kaasahaarava loo, mille keskmes on ohtlik jälitaja.
Filmiga “The Neighbor” viib Fitzek lugejad kindlale adrenaliinilaksu täis mägironimisele. Peategelane Sarah Wolff elab koos tütrega Berliini äärelinnas ja võitleb oma mineviku varjudega. Nähtamatu naaber hoolitseb esialgu nende kahe eest, täites nende külmkapi toiduga ja paigaldades öövalgustid. Mure muutub aga kiiresti ähvarduseks, kui naaber hakkab julmalt käituma Saara ümbritsevate inimeste vastu, keda ta süüdistab tema psühholoogilistes probleemides. Need abivalmiduse ja ähvarduse vastasmõjud teevad raamatust põneva põneviku, mis käsitleb hirmu üksijäämise ees ja toob esile naabruskonnas peituvad ohud.
Pilk kulisside taha
“Naaber” sisaldab ligi 370 lehekülge lühikeste peatükkidega, mis sageli lõpevad kaljunukkidega. Fitzek hoiab pinget pidevalt üleval ning lülitub oleviku ja mineviku vahel, et infot järk-järgult paljastada. Lugejad vajavad tugevaid närve, eriti kui tegemist on naabri vägivaldsete fantaasiatega, mida Fitzek kirjeldab kui "uskumatult hirmutavat". Need kogemused pole mitte ainult väljamõeldud, vaid võivad ka sundida lugejaid oma hirmudele vastu astuma.
Aga mida teeb Fitzek, et oma naabruses hästi läbi saada? Isiklikes anekdootides ütleb ta, et varem tekitas ta trummimänguga vahel pahandusi, kuid tänapäeval eelistab elektritrumme. Ta kirjeldab end kui südamlikku naabrimeest, kes pole kunagi politseisse helistanud ja ei tee suuremat kolmandikku, kui lärmi on. See isikupärane puudutus muudab autori paljude lugejate jaoks veelgi võrreldavamaks ja annab tema lugudele autentse mõõtme.
Fitzeki karjääri läbib armastus põnevusfilmide vastu ja iha põnevuse järele. Ta rõhutab korduvalt, kuidas lugejad otsivad põnevust, et tunda end pärast lugemist vabanenuna. Jällegi Aeg aruannete kohaselt teeb just see kogemus tema raamatud nii populaarseks. Autor leiab pidevalt viise, kuidas luua seost väljamõeldise ja lugejate tegelikkuse vahel. Olgu see siis teie enda hirmude või kooselu kaugeleulatuvate tagajärgedega – Fitzek lööb aja närvi.
Fitzeki “Naaber” ei rõõmusta mitte ainult selle žanri austajaid, vaid ka neid, kes otsivad pingetest eemal sügavat läbimõeldud elamust. Või nagu ta nii tabavalt ütleb: "Raamat on põgenemine reaalsuse eest" – ja just seda paljud tänapäeval vajavad.