Söe tõus Hiinas: rekordiline laienemine ohustab 2025. aasta kliimaeesmärke!

Söe tõus Hiinas: rekordiline laienemine ohustab 2025. aasta kliimaeesmärke!

2025. aasta esimesel poolel suurendas Hiina oma kivisöeenergia võimsust rekordilisele tasemele. Äsja kasutusele võetud elektrijaamade muljetavaldava 21 gigavatise võimsusega on see üheksa aasta suurim kasv, teatab Nordkurier. Kogu 2025. aastaks prognoositakse söeküttel töötavate elektrijaamade võimsuse suurenemist üle 80 gigavati. Hoolimata ülemaailmsetest jõupingutustest energiat muundada, jääb kivisüsi Hiina energiasüsteemi keskseks osaks ega näita aeglustumise märke.

2023. aasta esimesel poolel kiitis Hiina heaks keskmiselt kaks uut kivisöel töötavat elektrijaama nädalas, mille koguvõimsus on 52 gigavatti. Kiire areng on peamiselt tingitud viimaste aastate elektrivarustuse nappusest. Praegu on ehitamisel või juba heaks kiidetud söeküttel töötavaid elektrijaamu üle 240 gigavati, mis näitab, et kivisüsi on jätkuvalt riikliku energiaallika põhiosa, nagu teatab Tagesschau.

Kliimaeesmärgid ja taastuvenergia

Hiina valitsus on pühendunud Pariisi kliimaeesmärkidele ja kavatseb saavutada 2030. aastaks CO2 heitkoguste tipptaseme ja olla 2060. aastaks kliimaneutraalne. Sellegipoolest suhtutakse kivisöeenergia tohutusse laienemisse kriitiliselt. Eksperdid hoiatavad, et söeküttel töötava elektritootmise jätkuv buum võib ohustada kliimaeesmärke, kuna peaaegu poole Hiina energiavajadusest kaetakse praegu söeküttel töötavate elektrijaamadega, selgub Der Spiegeli artiklist.

Kuigi 2025. aasta esimesel poolel vähendati CO2 heitkoguseid energiasektoris kolm protsenti, on surve endiselt suur. Hiina valitsus kasutab kivisütt, kui taastuvatest allikatest (nt tuul ja päike) ei ole piisavalt energiat, säilitades sõltuvuse fossiilkütustest.

Pilk edasi

Need arengud tõstatavad küsimusi tulevaste energia- ja kliimaeesmärkide kohta viieaastases plaanis 2026–2030. Jääb näha, kas Hiinal on hea käsi söe laienemise ja taastuvenergia edendamise tasakaalustamisel. Plaanib ju riik 2025. aastal enam kui 500 gigavatist tuule- ja päikeseenergia massilist laiendamist, mis võib anda lootust pikaajaliseks kannapöördeks.

Söeõnnetuse strateegia on selge: uued elektrijaamad peaksid tagama elektrivarustuse kindluse ja stabiilsuse. Kriitikud kurdavad aga, et paljud uued projektid ehitatakse piirkondadesse, kus on juba piisavalt söeküttel töötavaid elektrijaamu. Jääb üle oodata, kuidas lähiaastate arengud globaalset kliimaeesmärki mõjutavad.

Väljakutsed on tohutud ja maailm vaatab Hiina poole, kes on saavutanud end ülemaailmses kliimamuutuste vastases võitluses keskse osapoolena. Kuid kui edukas Hiina lõpuks saab, jääb ebaselgeks.

Üldiselt on põnev näha, milliseid otsuseid Hiina lähiaastatel tegelikult rakendab.