Laadige oma akusid: Enertrag esitleb Uckermarki tulevikuvisiooni

Laadige oma akusid: Enertrag esitleb Uckermarki tulevikuvisiooni

Eelmise nädala teisipäeva õhtul toimus Bertikowi rahvamajas Enertrag'i korraldatud kodanike teavitamine. Selle ürituse eesmärk oli edendada elanikkonna taastatud usaldust ja luua ühtne visioon piirkonna tuleviku energiatootmisest. Pressiesindaja Matthias Rassinger andis mõista, et mingit infot ei ilustata ega müüda. Kohapeal viibis ka juhatus, dr. Tobias Bischof-Niems, kes selgitas kavandatavate algatuste tehnilisi aspekte.

Linnapea Peter Gerhardt kiitis pikaajalist koostööd Enertragiga, piirkonnajuht Marc Transfeld aga tunnistas toimuvat usalduse kaotust ja rõhutas, et soovitakse aktiivselt püüda seda taastada. Sel õhtul oli keskseks esitluseks projekt “Uckermarki komposiitelektrijaam”, mis hõlmab tuule-, päikeseenergia, salvestus- ja vesiniku kombinatsiooni ning mille eesmärk on lubada piirkonnale odavat elektrit. Vaatamata nendele julgustavatele väljavaadetele jäid mõned elanike küsimused vastuseta ja tekitasid skepsis elektrihinna alandamise suhtes, arvestades ka Schwedti vesiniku tootmise väljakutseid.

Uckermark-Barnimi vesiniku piirkond

Pilk sündmusest kaugemale näitab, et Uckermarki ja Barnimi linnaosad teevad projekti „H2 Hydrogen Region Uckermark-Barnim UB” raames koostööd paljude partneritega, et saavutada aastaks 2045 kliimaneutraalsus. Kontseptsiooni „Regioonist piirkonna eest” eesmärk on arendada piirkond uuenduslikuks asukohaks rohelise vesiniku tootmiseks, ladustamiseks ja kasutamiseks. Selle eesmärk ei ole mitte ainult rahuldada piirkondlikke energiavajadusi, vaid ka aidata kaasa turvalisele ja taskukohasele energiavarustusele. Huvitaval kombel võib see algatus suurendada ka taastuvenergia kohalike omaksvõttu, kuna nn rohelised tehnoloogiad muutuvad meie piirkonnas üha olulisemaks.

Vesinikku peetakse üha enam tulevase energiasüsteemi võtmeteguriks. Selle järgi Föderaalne Keskkonnaagentuur Vesinikul on keemiatööstuses oluline roll ja see on vajalik taastuvatest energiaallikatest toodetava kõikuva tootmise tasakaalustamiseks. Samas tuleb ka märkida, et vesiniku laialdane kasutamine on ebaefektiivsem kui taastuvelektri otsekasutamine. Näiteks 1 kWh taastuvelektri kasutamine soojuspumpades võib säästa ligi 3,3 kWh maagaasi, samas kui vesiniku tootmisel on võimalik säästa vaid umbes 0,6 kWh.

Avatud küsimused ja kodanike arvamused

Ürituse käigus käsitleti ka müra ja elukvaliteedi teemasid, kuid paljud küsimused elektrolüsaatorite helitasemete osas jäid vastuseta. Ekspertide arvamuste kohaselt soovisid kodanikud pelgalt ekspertpaneelide teabe asemel avatumat arutelu. Märkamata ei saa jätta ka Uckermarki/Barnimi regionaalplaneeringu skepsis tuulikute ebavõrdse jaotuse suhtes. Need ja muud mured peegeldavad elanike soovi tagada, et elukvaliteedi ja keskkonnaprobleemid ei kaotaks tähelepanu sellistele olulistele probleemidele.

Mõned kodanikud nõudsid suuremat läbipaistvust ja oma murede tõsist arutelu. Kas Enertrag on valmis seda närvi ka kodanikega puudutama, jääb näha. Üritusel osaledes on kodanikud juba selgeks teinud, et hoolivad oma elukvaliteedist ja on valmis nende probleemidega aktiivselt tegelema.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vesiniku kasutamise ja tootmise edendamise ideed ja projektid piirkonnas on suure potentsiaaliga, kuid väljakutseid ja muresid on ka kohalike elanike seas. Kas need projektid võivad kaasa tuua elukvaliteedi paranemise, on lähiaastate põnev küsimus.