2025. aasta föderaalvalimised: erakondade jaoks hirmutavad uuringutrendid!

2025. aasta föderaalvalimised: erakondade jaoks hirmutavad uuringutrendid!

Poliitilised lained Saksamaal on praegu kõrged ja eelseisvate föderaalvalimiste küsitlusnumbrid pakuvad palju kõneainet. [Redaktionsnetzwerk Deutschlandi] viimaste uuringute kohaselt (https://www.rnd.de/politik/umfragen-zu-parteien-aktuelle-trends-fuer-spd-union-afd-gruene-und-co-13-8-2025-462SFUR3SNBCLN3ACXRFNANNSE) on poliitiline maastik f.htmllux. Kui algselt olid sotsiaaldemokraadid (SPD) tugevaim jõud pärast 2021. aasta valimisi, siis nüüdseks on liit taas ülekaalu saavutanud. See pööre kajastub ka küsitluste arvudes, mida pidevalt korrigeeritakse, et jääda tegelikule hääletustulemuse lähedale.

Pilk rohelistele näitab, et nende kunagine hiilgeaeg on juba minevik. Sama kehtib ka FDP kohta, mis viimastes uuringutes komistab alla 5 protsendi tulemusega ja ei pruugi seetõttu 2025. aasta föderaalvalimisteks seatud takistust ületada. Teisest küljest võib AfD fooriparteide kaotustest kasu saada ja on arenenud isegi tugevuselt teiseks jõuks. Kuid näivus on petlik, sest 2024. aasta alguses kaotas AfD paar protsendipunkti. Veel noor BSW erakond eesotsas Sahra Wagenknechtiga jääb samuti alla 5 protsendi piiri.

Kuidas küsitlusväärtusi luuakse?

Küsitlused Saksamaal pakuvad mitmetahulist pilti, mida iseloomustavad erinevad küsitlusmeetodid. Levinumad meetodid hõlmavad telefoniküsitlusi, näost näkku küsitlusi ja internetipõhiseid paneele. Sellised instituudid nagu Forsa ja Infratest dimap kasutavad valijate arvamuste salvestamiseks erinevaid lähenemisviise. Individuaalsed uuringuandmed on kaalutud, et tagada ühiskonna esinduslik valim. See tähendab, et hindamisel võetakse arvesse selliseid tegureid nagu sugu, vanus ja haridus, nagu kirjeldab wahlrecht.de.

Nende uuringute kvaliteet ei ole aga vastuoluline. Eksperdid nagu Thomas Wind rõhutavad, et valmisolek osaleda on langenud – 20 aasta taguselt 30 protsendilt tänaseks alla 10 protsendini. See võib seada ohtu tulemuste representatiivsuse. Sellegipoolest on uuringud aastate jooksul suhteliselt täpsed, nagu näitab analüüs: [DW faktikontrolli] kohaselt oli keskmine hälve vaid 1,74 protsendipunkti (https://www.dw.com/de/faktencheck-wie-zuverl%C3%A4ssig-sind-wahlumfragen/a-53870941).

Uuringu dünaamika ja poliitiline ebakindlus

Poliitiline olukord on dünaamiline ja poliitiline ebakindlus muudab küsitlused keerukamaks. Riigiteaduste instituudi eksperdid juhivad tähelepanu, et aastatel 2000–2020 ei täheldatud vaatamata suuresti muutunud poliitilisele maastikule küsitluste vigade arvu olulist suurenemist. Ebakindlus on aga suurenenud, osaliselt AfD esiletõusu ja poliitilise maastiku killustumise tõttu.

Üldiselt näitavad praegused uuringud selgelt, et oleme poliitilise arvamuse kujunemise põnevas faasis. Jääb näha, kuidas need numbrid arenevad kuni 2025. aasta föderaalvalimisteni. Poliitilised osalejad on väljakutses ja valijatel on viimane sõna. Üks on kindel: kindlasti on põnev näha, kuidas valijad oma hääli annavad ja millised näpunäited välja tulevad.