Dobrindt kaitseb vaieldavat varjupaigapraktikat: õigusriik või rikutud seadus?
Dobrindt kaitseb vaieldavat varjupaigapraktikat: õigusriik või rikutud seadus?
Berlin, Deutschland - 4. juunil 2025 pingutas arutelu saksa varjupaigapoliitika ja sellega seotud piirikontrollide üle. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt, kes hiljuti oma kabinetti tutvustati, jääb tema liinile vaatamata Berliini halduskohtu kiireloomulisele otsusele, kes kuulutas välja varjupaigataotlejate tagasilükkamised Saksamaa piiril ebaseaduslikuks. Minister rõhutab, et selle praktika õiguslik alus antakse ja et föderaalvalitsus jätkab sel viisil. Intervjuus Sandra Maischbergeriga selgitab Dobrindt, et see ei puuduta mitte purunenud seadust, vaid Euroopa seaduse energilist jõustamist, eriti Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (GEAS) kohta.
Vaidluse keskmes on kolm somaallast, kes on üritanud Saksamaale ebaseaduslikult siseneda. Dobrindt teatab, et soovib uurida vastutust nende varjupaigataotluste eest vastavalt halduskohtu otsusele. Kohus leidis, et föderaalvalitsus kohaldab riiklikku õigust, kuid viitab erandile Euroopa seaduses, mille jaoks puudub piisav õigustus. Need juriidilised vaidlused tõstatavad küsimusi praeguse rändepoliitika kohta.tõusvad piirikontrollid ja uued mõõtmed
Saksamaa väliste piiride suurenenud kontrolli käigus teatas Dobrindt ka, et riigiteenistujate arv kasutab 11 000 kuni 3000 föderaalpolitseinikut. Need meetmed on osa terviklikust strateegiast, mis hõlmab ka varasema juhise tühistamist alates 2015. aastast, mis välistas tagasilükkamise varjupaigajuhtudel. Seda sammu vaatavad kriitiliselt ka erinevad poliitilised näitlejad.
Poola peaminister Donald Tusk kommenteerib negatiivselt Saksamaa piirikontrolli ja rõhutab, et need peaksid toimuma peamiselt ELi välistel piiridel. Dobrindti protseduur tagas ka Saksamaal erinevad reaktsioonid. Kui mõned poliitikud, näiteks Thomas Strobl (CDU) ja Alexander Throm (liidu fraktsioon), kiidavad uusi meetmeid, lükkab Katharina Dröge Greensist tagasi koordineerimata rakendamise.
Kriitika tagastamise tavade kohta
Plahvatusohtlik teema jääb praegu ELis arutatud tava, mida tuntakse ka kui tagasilööke, mis rikuvad ebaseaduslikult ja ELi seaduse vastu. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on ELi osariigis varjupaika taotlevatele rändajatel õigus oma taotlusi kontrollida. Sellistes riikides nagu Kreeka, Poola ja Horvaatia, seevastu on sellised tagasilöögid viimastel aastatel dokumenteeritud ja põhjustavad korduvalt rahvusvahelise üldsuse tähelepanu.
Alates Talibanist 2021. aastal ülevõtmise pärast sisserändajate suurenemist on probleem ka pingutanud. Selles kontekstis vajavad mitmed ELi riigid oma väliste piiride kaitsmiseks rohkem füüsilisi tõkkeid. Nõukogu president Charles Michel on teatanud, et EL võib olla nõus selliste meetmete kulusid katma. See näitab praeguseid pingeid ja lahknevaid vaateid ELis rändepoliitika osas, kusjuures Lõuna -Euroopa riigid nõuavad õiglasemat jaotussüsteemi, samas kui Ida -Euroopa riigid on tõenäolisemalt turulepääsu sulgemine.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Saksamaa varjupaigapoliitika on praegu avalikes huvides keskmes ning et õigusriigi ja inimkonna arutelu korraldatakse Euroopa rändepoliitikas ümber. Föderaalvalitsus seisab silmitsi väljakutse leida tasakaalu riiklike huvide ja Euroopa kohustuste vahel.| Details | |
|---|---|
| Ort | Berlin, Deutschland |
| Quellen | |
Kommentare (0)