Saksamaal on põgenike arv langenud esimest korda pärast 2011. aastat!

Saksamaal on põgenike arv langenud esimest korda pärast 2011. aastat!

Saksamaal on märgata tähelepanuväärset trendi: Saksamaal elavate põgenike arv on esimest korda alates 2011. aastast veidi langenud. Deutschlandfunki andmetel elas riigis 2025. aasta juuni lõpus ligi 3,5 miljonit pagulast, mis tähendab ligikaudu 50 000 inimese vähenemist eelmise aasta lõpuga võrreldes. Eriti silmatorkav on see, et sellesse statistikasse on kantud Ukraina pagulased, kes esindavad Venemaa agressioonisõja tõttu suurt rühma. Need inimesed ei pea EL-is läbima varjupaigamenetlust, mis on muutnud nende saabumise sellesse riiki lihtsamaks.

Huvitaval kombel näitab praegune 3,48 miljoniline põgenike arv varasemate aastatega võrreldes märkimisväärset kasvu, kuna Saksamaal elavate põgenike koguarv oli 2024. aasta alguses juba 3,48 miljonit – uus tipp. Umbes miljon neist põgenikest on pärit Ukrainast, mis annab inimestele erierandi. Pagulased moodustavad praegu umbes neli protsenti kogu Saksamaa elanikkonnast, mis näitab, et integratsioon ja sotsiaalne toetus on olulisemad kui kunagi varem.

Ülevaade ja praegused arengud

Teine aspekt, mida ei tohiks mainimata jätta, on kaitset otsijate arvu pidev kasv. Vaadates ELi tervikuna, tuleb arvestada, et 2023. aastal oli maailmas põgenemas 117,3 miljonit inimest. Nendest 37,4 miljonit olid pagulased, kes olid UNHCRi kaitse all. Nende põgenikeliikumise põhjused on erinevad: sõjad, inimõiguste rikkumised ja poliitilisel või sotsiaalsel identiteedil põhinev tagakiusamine on vaid mõned näited. Tavaliselt otsivad need inimesed varjupaika naaberriikides, kusjuures enamik otsijaid elab madala ja keskmise sissetulekuga osariikides.

Siiski tuleb ka märkida, et Saksamaal väheneb nende inimeste arv, kes on kohustatud riigist lahkuma. 2024. aasta keskpaigas registreeriti riigist lahkuma sunnitud 226 882 inimest, mis tähendab 15 760 vähenemist võrreldes 2023. aasta lõpuga. Sellisesse arengusse suhtuvad kriitiliselt sellised poliitikud nagu vasakpoolne Clara Bünger, kuna nad peavad Saksamaa rändedebatti ebapiisavaks.

Varjupaigataotlused ja kaitsestaatus

Teine barjäär selles kontekstis on varjupaigataotlused. Eelmisel aastal esitasid ELis enim taotlusi eelkõige Süüriast, Afganistanist ja Türgist pärit inimesed. Saksamaa mängib selles statistikas juhtivat rolli, esitades 3900 esialgset taotlust miljoni elaniku kohta, mis on tunduvalt üle ELi keskmise. Suur kaitsevajadus näitab, et väljakutsed rändepoliitikas on endiselt olemas.

Saksamaal on varjupaigataotluste tunnustamise määr 52%, mis vaatamata positiivsetele arengutele ei ole just kõrge võrreldes teiste EL-i riikidega, nagu Eesti või Holland, kus tunnustamisprotsent on üle 70%. Seevastu sellised riigid nagu Hispaania ja Rumeenia toimisid üsna halvasti – 12% ja 16%.

Kokkuvõttes võib öelda, et pagulasolukord Saksamaal on pidevas muutumises. Põnev on näha, kuidas numbrid ja avalik arutelu selle olulise teema ümber arenevad.

Deutschlandfunk teatab, et põgenike arv on esimest korda langenud päevauudised arutatakse praegust maksimaalset 3,48 miljonit pagulast. Annab asjakohast lisateavet Destatis, mis annavad ülevaate EL-i varjupaigastatistikast.