Suche
Mein Konto
Iga viies elab üksi: üksinduse murettekitav statistika!
Üksi elavate inimeste arv Saksamaal tõuseb 17 miljonini. Kaalutakse põhjuseid, sotsiaalset ebavõrdsust ja tagajärgi.
Iga viies elab üksi: üksinduse murettekitav statistika!
Saksamaal elab üksi umbes 17 miljonit inimest, mis on märkimisväärne osa 20,6 protsenti elanikkonnast. See trend on märkimisväärselt suurenenud, eriti viimase 20 aasta jooksul – 14 miljonilt 2004. aastal tänasele tasemele. Peegel teatab, et ka sotsioloog Alexander Langenkamp seostab seda kasvu taasühinemise ja sotsiaalsete normide muutumisega. Üha enam inimesi valib üksi elamise.
Selle arengu põhjused on erinevad: demograafilised muutused, inimeste liikuvuse suurenemine ja hariduse laienemine on viinud selleni, et üha rohkem inimesi elab üksikleibkondades. Valju päevauudised Eriti palju elab üksi vanemaealisi - üle 65-aastastest elab üksi üle 34 protsendi, üle 85-aastaste seas on see näitaja isegi üle poole. See toob kaasa murettekitava järelduse: 29 protsenti neist üksi elavatest inimestest ohustab vaesus, samas kui kogu elanikkonna keskmine on 15,5 protsenti.
Üksindus on probleem
Teine aspekt, mis üksi elavate inimeste üle arutledes sageli esile kerkib, on üksinduse teema. 2022. aasta ajakasutuse uuring näitab, et umbes 26 protsenti üksi elavatest inimestest tunnevad end sageli üksildasena. See on vaid 16,3 protsenti kogu elanikkonnast. Langenkamp rõhutab aga, et üksindus ei pruugi olla seotud üksi elamisega.
Üksi elavate inimeste osakaal on eriti suur noorte täiskasvanute seas vanuses 25–34 aastat, 28 protsenti. Naised elavad üksi veidi sagedamini kui mehed – 21 protsenti naistest versus 20 protsenti meestest. Pole ime, arvestades meeste kõrgemat suremust vanemas eas.
Saksamaa rahvusvahelises võrdluses
Põnev on ka rahvusvaheline võrdlus: kui Saksamaal elab üksi 20,6 protsenti, siis EL-i keskmine on 16,2 protsenti. Mõnes Põhja- ja Kirde-Euroopa riigis, nagu Leedu, Soome ja Taani, on määrad veelgi kõrgemad. Teisalt paistavad asjad hoopis teistmoodi sellistes riikides nagu Slovakkia (3,5 protsenti) või Iirimaa (8 protsenti). päevauudised rõhutab, et see areng ei kujuta endast mitte ainult ühiskondlikku, vaid ka sotsiaalset väljakutset.
See teeb selgeks: ühes leibkonnas elamine on paljude jaoks muutunud reaalsuseks, mille all on peidus nii võimalused kui ka väljakutsed. Igal juhul tasub teema kindlasti fookuses hoida, sest nagu me teame, midagi toimub.