14 aastat pärast NSU ilmutust: vari Mecklenburg-Vorpommerni kohal

14 aastat pärast NSU ilmutust: vari Mecklenburg-Vorpommerni kohal

4. novembril 2025 teeme tagasivaate Saksamaa ajaloo ühele süngemale perioodile: täpselt 14 aastat tagasi paljastas end natsionaalsotsialistlik põrandaalune (NSU). See paremäärmuslik terrorirühmitus vastutas aastatel 2000–2007 rassilistel põhjustel mõrvade seeria eest, milles hukkus kümme inimest, peamiselt etnilised türklased ja üks Kreeka kodanik. Nende hulka kuulus ka Saksa politseinik Michèle Kiesewetter. Mõrvad pandi toime lähedalt summutiga püstoliga ja peegeldavad külmaverelist lähenemist, mis tekitas võimude hämmeldust aastaid.

See hõlmas ka Mehmet Turguti mõrva 2004. aastal, mis oli ainus mõrv Ida-Saksamaal ja leidis aset talvel. Huvitaval kombel oli see juhtum ainuke Mecklenburg-Vorpommerni osariigis, kus NSU tuumikkolmik tundis end koduselt. Sellel Uwe Mundlosest, Uwe Böhnhardtist ja Beate Zschäpest koosneval grupil oli ulatuslik võrgustik, mille teadjatest ja toetajatest oli hinnangute kohaselt kuni 200 inimest. Politsei uuris esialgu ohvrite keskkonda, kuid välistas rassistlikud motiivid ning kahtlustas, et kuritegude taga on välismaist organiseeritud kuritegevust.

Keeruline võrk

Hoolimata nende mõrvadest suutis NSU tegutseda avastamatult kuni nende eneseleidmiseni 4. novembril 2011. See näitab taaskord Saksa julgeolekuorganite läbikukkumist. Kui politsei kasutas pikka aega valevihjeid, olid kurjategijad oma neonatsliku ideoloogia lõksus. NSU ei vastutanud mitte ainult kümne mõrva, vaid ka mitmete muude mõrvakatsete, pommirünnakute ja pangaröövide eest. Rühm rahastas oma tegevust ja toetas neonatslikke organisatsioone röövimistega, näiteks Stralsundis, kus varastati suuri rahasummasid.

NSU osalus ulatub aga sügavamale. Neonatside ajakirja Der Weiße Wolf toimetaja David Petereit osales ka teistes paremäärmuslikes projektides. Väidetavalt on ta loonud NSU/NSDAP CD, mis sisaldas 15 000 paremäärmuslikku pilti, ja on nüüd partei Die Heimat kohalikus parlamendis. Need sidemed on pannud paljusid kahtlema Saksa julgeolekuasutuste tõhususes ning viiteid on võimalikust koostööst põhiseaduse kaitse föderaalametiga.

Sotsiaalsed reaktsioonid ja kaebused

Meedia lükkas mõrvad sageli tagasi kui "kebabimõrvad", mis ainult suurendas ohvrite dehumaniseerimist. Baieri politseile esitati ka tõsiseid süüdistusi oma uurimiste käigus rassismi näitamises. Ohvrite perekonnad esitasid isegi ÜRO-le raporti, et juhtida tähelepanu sellele ebaõiglusele. Lisaks selgus 2019. aastal põhiseaduse kaitse amet, et umbes 13 000 inimest Saksamaal liigitati paremäärmuslasteks ja 21 290 kuritegu liigitati "poliitiliselt motiveeritud kuriteoks – parempoolseks". Paljude jaoks on see oht meie demokraatlikule põhikorrale.

NSU küsimuse plahvatuslik iseloom jätkub tänapäevani. Paremäärmuslus on jätkuvalt suur sotsiaalne probleem, nagu hiljuti näitasid protestid COVID-19 vastu, mis hõlmasid ka paremäärmuslasi. Ühiskonnana peame endalt küsima, kuidas selle nähtusega toime tulla ja tagada, et mineviku tumedad peatükid ei korduks.

Maailmas, kus paremäärmuslikud ideoloogiad kasvavad varjus, on ülioluline olla valvas ja anda ohvritele hääl. Igal aastal 4. novembril mälestame ohvreid ja meenutame vastutust, mida ühiskonnana kanname.