Murettekitav langus: Mecklenburg-Vorpommernis peaaegu ei sünni enam lapsi!

Murettekitav langus: Mecklenburg-Vorpommernis peaaegu ei sünni enam lapsi!

Mecklenburg-Vorpommernis on sündide statistika murettekitav tendents muutumas nähtavaks. n-tv.de kohaselt on piirkond liikumas väikseima sündide arvu poole pärast kommunismi langemist. 2024. aastal sündis elusalt vaid 9157 last, mis on 5,3 protsenti vähem kui aasta varem. Vaid korra, 1994. aastal, oli see arv väiksem. See areng ei mõjuta mitte ainult peresid, vaid ka lastekodusid ja seega ka pedagoogide töökohti.

Selle languse põhjused on keerulised ja mitmekesised. Põhimõtteliselt on selle põhjuseks fertiilses eas naiste väike arv, mida süvendab sündimuse langus aastatel 1990–1995. Järelkasvu napib, eriti vanuserühmas 25–35, kus sünnib traditsiooniliselt enamik lapsi. Kuigi sündimuskordaja on veidi tõusnud – 2024. aastal oli see 1294 last naise kohta, võrreldes 1251-ga 2023. aastal –, jääb see siiski alla vajaliku enesesäästlikkuse taseme ehk 2,1 last naise kohta.

Pilk sotsiaalsetele muutustele

Majandusseisakust, koroonapandeemiast ja Ukraina konfliktist tingitud pereplaneerimisega seotud ebakindlus näib muutvat paljusid paare rahutuks. Mängu tuleb perevormide pluraliseerumine ja alternatiivsed elueesmärgid. Lisaks mõjutavad pere loomise otsust oluliselt pikemad haridusperioodid ja traditsiooniliste väärtuste mõju vähenemine. Seda toetab ka wir-sind-mueritzer.de, kus alates 2016. aastast on täheldatud pidevat langust.

Ka abielude arv langeb: 2024. aastal sõlmiti vaid 8569 pulma, mis on madalaim arv alates 2003. aastast, kus meeste keskmine vanus oli 44,1 ja naiste keskmine vanus 41,2 aastat. See näitab tendentsi hilisemate abielude poole, mis on samuti seotud sündimuse langusega.

Pikaajalised mõjud ja võimalikud lahendused

Alates 1991. aastast eksisteerinud sündimuspuudus on järjekordne märk piirkonna demograafilistest muutustest. 2024. aastal oli puudujääk 14 770 inimest – märkimisväärne kasv võrreldes 2004. aastaga, mil see oli 4089. Arvestades neid arenguid, tekib küsimus, kuidas poliitikakujundajad saaksid sündimust tõsta. Ettepanekud ulatuvad lapsevanemate paindlikust tööajast kuni lastepäevakodude pikemate lahtiolekuaegade ja noorte perede parema toetamiseni.

Positiivne diskursus perekonnast ja lastest võib aidata luua paremat keskkonda laste saamiseks. On lootust, et kasvav 10–20-aastaste vanuserühm võib sündide arvu suurendada kümne aasta pärast. Kui aga heita pilk sündimuse edasisele arengule Saksamaal, näeme üldist langust, nagu märgivad saidi destatis.de025.html statistikud. See langus ei ole tingitud ainult kriisidest, vaid seda täheldati juba alates 2017. aastast ja peegeldab muutusi sotsiaalsetes normides.