Punane hoiatus MV jaoks: rahaline võime ohus tegutseda!

Punane hoiatus MV jaoks: rahaline võime ohus tegutseda!

Mecklenburg-Vorpommernis on rahakassas palju jamasid: riigikontroll väljendab massilist muret riigi rahalise olukorra pärast. President dr Martina Johannsen on löönud häirekella ja hoiatanud ägeda ohu eest rahalisele tegutsemisvõimele. See toimub eelseisvate topelteelarve 2026/2027 arutelude kontekstis. Pärast aastatepikkust finantskonsolideerimist ei näe osariigi valitsus ilmselt muud väljapääsu kui taastunud kursist loobuda.

Kulud kasvavad praegu kiiresti, samas kui tulud kasvavad aeglaselt. Johannseni sõnul on lähiaastatel oodata punaseid numbreid ning dramaatilist langust ei pea ootama mitte ainult osariigi valitsus, vaid ka omavalitsused. Seetõttu kutsub kontrollikoda üles finantspoliitika ümber mõtlema: tulud peaksid moodustama kulude ülempiiri. Sest ilma selgelt määratletud prioriteetide seadmiseta ja valitsusülesannete järjekindla koondamiseta jääb maksevõime kõrvale.

Rahalised väljakutsed ja prognoosid

Kui vaatate tulevikku, on asjad sünged. Aastateks 2028–2030 prognoositakse ligikaudu 3 miljardi euro suurust puudujääki. Toibumise märke pole näha ning sõltuvus föderaalfondidest ja ELi toetustest on jätkuvalt suur. Kärped tunduvad vältimatud, samas kui maksuareng on üsna tagasihoidlik. Siin pole lootuskiirt: tuntavat täiendavat maksutulu pole oodata. Siin on ka varjatud koormused, näiteks tulevased pensionikohustused, mis kokku moodustavad ligi 10 miljardit eurot.

Finantsarengule heidavad varju ka kasvavad sotsiaalkulutused, mis tõusevad 2026. aastal eeldatavasti 2,8 miljardi euroni ja 2027. aastal isegi 2,9 miljardi euroni. Tööjõukulud ületavad 2027. aastal eeldatavasti 3 miljardi euro piiri. Samas on oht investeeringute languseks, mis võib 2027. aastaks langeda vaid 1,6 miljardi euroni.

Reformid ja prioriteetide vajadus

2026. ja 2027. aasta eelarve tasakaalustamiseks laenude kasutamine tekitab lisariske. Reserve ja laene tuleb kasutada juba mõlemal aastal üle 300 miljoni euro suuruse lühiajalise puudujäägi katmiseks. Rahandusminister Heiko Geue (SPD) püüab osariigi valitsust positiivses valguses kujutada, kuid tunnistab, et probleemid on tohutud. Suured sotsiaalkulutused ja paigalseisev majandus suruvad riigieelarve äärele.

Positiivne uudis: võlataset vähendati üle 620 miljoni euro ja 2025. aasta stabiilsusaruanne kinnitab võlapidurile vastavust. Kuid sellest ei pruugi piisata. Kontrollikoda kutsub üles otsustavale tegutsemisele ja riigi vastutuse ümbermõtestamisele, et rahaline ulatus kokku ei kukuks.

Lisaks finantsmuredele on Riigikontroll avaldanud uuendatud versiooni oma ringkirjast “Infotehnoloogia nõuetekohase kasutamise” kohta, mis reguleerib IT-sektori dokumentatsiooni ja hankeprotsessi nõudeid. See peaks olema ka majanduse halduskorralduse aluseks ja olema saadaval regulaarselt kohandatud kujul, nagu näidatud lrh-mv.de näidatud.

Kas riigivalitsus võtab finantsolukorra stabiliseerimiseks vajalikke meetmeid, näitab eelseisev periood. Märgid viitavad aga tormile ja ilma põhjapanevate reformideta on majandusaasta väljakutsetele raske vastu seista.