Saagikoristus MV-s: talioder üllatab põllumehi põuast hoolimata!

Saagikoristus MV-s: talioder üllatab põllumehi põuast hoolimata!

Uus teraviljasaak Mecklenburg-Vorpommernis läheb oodatust paremini. Tänase, 16. juuli 2025 seisuga näitavad esimesed saaginumbrid riigi pikaajalisele tasemele vastavat saaki. Need positiivsed uudised ootavad nii põllumehi kui ka tarbijaid, eriti arvestades kliimamuutustest tulenevaid väljakutseid. Riigipõllumajandustootjate liidu president Karsten Trunk tundis heameelt üllatavalt positiivsete saagitulemuste üle, kuigi saagid on asukohati väga erinevad. Kui osa põllumehi on rahul, siis teised vaatavad oma põldu pettunult. Taliodrasaak läheb peagi Rostocki sadama kaudu üle maailma ekspordiks eelkõige loomasöödana. Riigi osades tunda saanud põua tagajärjed on endiselt ilmsed.

Aga millised on üldised tulud Euroopas? EL-i Komisjoni hinnangul kasvab EL-27 teravilja tootmine 2023. aastal 287,9 miljoni tonnini, mis vastab 8,4% kasvule eelmise aastaga võrreldes. See positiivne areng tuleneb eeldatavast paremast saagist, kuna eelmist hooaega mõjutasid tugevalt kuumus ja põud. Kasvu 130,9 miljoni tonnini prognoositakse eelkõige pehme nisu osas. See positiivne uudis seoses teravilja tootmisega võib olla paljudele põllumeestele rahustav, eriti ajal, mil madalad viljahinnad ei kata kulusid.

Poliitilised väljakutsed ja tulevikuväljavaated

Turu arenguid mõjutavad aga poliitilised tegurid. Põllumehed peavad järjest enam valmistuma Venemaa väetise võimalikeks tollimaksudeks, mis võivad Euroopas väetiste hindu kergitada. Trunk avaldas kriitikat ka EL-i põllumajandustoetuste kavandatavate reformide kohta, millega põllumehi eeloleval perioodil ees seisab. EL kavatseb põllumajandusfondid liita teiste poliitikavaldkondadega, mis võib kaasa tuua muudatusi rahastamiskriteeriumides. Seni on Mecklenburg-Vorpommerni põllumehed alates 1990. aastast investeerinud ELi ühise põllumajanduspoliitika vahenditest põllumajandusse ligikaudu 27 miljardit eurot, kusjuures need maksed moodustavad enam kui kolmandiku selle riigi põllumeeste sissetulekust.

Selle taustal on näha, kuidas järgnevad kuud arenevad. Nisu ja rapsi koristamisega on kavas alustada järgmisel nädalavahetusel, kui ilm lubab. Arvestades saagiprognoose ja poliitilist raamistikku, peavad põllumehed end hästi positsioneerima. Sellegipoolest näitavad taliodra saagitulemused, et põllumajanduses on edu võimalik ka rasketes tingimustes.

Uuendused põllumajanduses

Teine näide uuendusmeelsusest piirkonnas on Barthi tomatikasvataja, kes istutab meloneid esimest korda. Isegi kui need pole veel koristamiseks valmis, näitab see põllumeeste julgust uut teed murda. Kui puu- ja köögiviljakasvatajad ning põllumajandusministrid nõuavad välismaistelt hooajatöölistelt madalamat palka, siis sparglikasvataja Sebastian Böckmann ootab rahulolevat 2025. aasta hooaega, kuid tal on ka mured tuleviku pärast. See, kuidas saak lähinädalatel areneb, jääb põnevaks.

Kokkuvõttes on 2025. aasta teraviljasaak näitaja, et vaatamata kõikidele väljakutsetele ja ebakindlusele on ka põllumajanduses helgeid kohti. Positiivne saagikus kasvab ja põllumehed võivad tulevikku vaadata optimistlikult.

Lisateavet Mecklenburg-Vorpommeri saagikoristuse kohta [NDR](https://www.ndr.de/nachrichten/mecklenburg-vorpommern/aktuelle-getreideernte-laeuft-in-mv-bislang-besser-als-gedacht,erntebalance-106.html, samas kui pakub põhjalikku reportaaži) schweine.net annab põhjalikuma ülevaate ELi Komisjoni saagiprognoosidest.