Suche
Ülemaailmne hädaabi ohus: 14 miljonit elab äärel!
Pr Alabali Radovan hoiatab USAID tagasivõtmise tagajärgede eest ülemaailmse arengu koostöö ja humanitaarabi eest.
Ülemaailmne hädaabi ohus: 14 miljonit elab äärel!
Rahvusvaheline arenguabi seisab silmitsi tõsise dilemmaga: rahapuudus ja ühe suurima sponsori, USA agentuuri USAID väljaastumine, panevad proovile ülemaailmse hädaabiabi. Föderaalse arenguminister Reem Alabali Radovani sõnul puudub umbes60 miljardit eurot, mis moodustab enam kui veerandi ülemaailmsetest kulutustest. See langus on tingitud eriti USAID lammutamisest USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni poolt. Igapäevane peegel Teatab, et seda rahalist lahkumist ameeriklastelt ei saa kuidagi kompenseerida.
"Hirmutav on näha, kuidas abiprojektid kogu maailmas kannatavad viimaste aastate otsuste tõttu," ütleb Alabali Radovan. Trumpi administratsioon oli nimetanud USAID ebaefektiivseks ja teatas oma alalise sulgemise juulis 2025, millele järgnes üle13 000 töötajatvallandati. Enam kui 80% USAID juhitud projektidest ei rahastata enam ja riigiosakonda jääb vaid umbes 1000. Sellel on tõsine mõju abiprojektidele, mis on aidanud vähendada selliste haiguste nagu HIV/AIDS ja malaaria, mis on viimase kahe aastakümne jooksul märkimisväärseid edusamme teinud. Deutschlandfunk hinnangul 2030 aastaks rohkem kui14 miljonit inimest, sellest4,5 miljonit last, võib nende arengute tagajärjel surra.
Arenguabi globaalsed väljakutsed
USA tagasivõtmine pole lihtsalt riiklik küsimus; Rahvusvaheline üldsus seisab silmitsi ka kasvavate humanitaarvajadustega. USAID lõppedes kaotab rahvusvaheline abiarhitektuur üliolulise doonori. Pressportaal Täpsemad, et sellised riigid nagu Afganistan, Mosambiigid ja Kongo Demokraatlik Vabariik on juba hädas oma abiprojektide tohutu kärbetega. Näiteks on läbi400 tervishoiuasutust Afganistanison lõpetanud operatsioonid, jättes miljonite inimeste juurdepääsu arstiabile.
"Peame absoluutselt sulgema kärpete põhjustatud lüngad," hoiatab Jan Friedrich-Rust "Nälja vastane tegevus". Kuid ka Saksamaa asutused ei maali täpselt head pilti: föderaalvalitsus kavandab tohutuid kärpeid humanitaarabi ja arenduskoostöös. Eelarves eelnõu kohaselt kärpib umbes1 miljard eurot, nii8 protsentiFöderaalse arenguministeeriumi jaoks ja välisbüroos tuleb kasutada humanitaarabi vahendeid isegi53 protsentiolla vähendatud. Sellistel lõiketel võib olla laastav mõju niigi habrastele rahvusvahelistele abistruktuuridele.
Neid leigeid arenguid arvestades tekib küsimus, kas Saksamaa ja EL on valmis võtma ülemaailmse juhtrolli. Alabali Radovan rõhutab, et teised annetajad ei saa samal määral rahastamislünka sulgeda. Euroopa arenguabi tulevane kulg võiks olla ülioluline, kui palju abi ja tuge lähiaastatel tegelikult maailma jõuab - eriti kõige haavatavamate populatsioonide jaoks kogu maailmas.