Ülemaailmne hädaabi ohus: 14 miljonit inimelu on äärel!

Ülemaailmne hädaabi ohus: 14 miljonit inimelu on äärel!

Rahvusvaheline arenguabi seisab tõsise dilemma ees: rahapuudus ja ühe suurima sponsori, USA agentuuri USAID tagasitõmbumine panevad ülemaailmse hädaabi proovile. Föderaalse arenguministri Reem Alabali Radovani sõnul on puudu umbes60 miljardit eurot, mis moodustab enam kui veerandi ülemaailmsetest kulutustest. Selle languse põhjuseks on eelkõige USAID-i lammutamine USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni poolt. Igapäevane peegel teatab, et seda ameeriklaste rahalist lahkumist ei ole võimalik kuidagi kompenseerida.

"On hirmutav näha, kuidas abiprojektid kogu maailmas viimaste aastate otsuste tõttu kannatavad," ütleb Alabali Radovan. Trumpi administratsioon tunnistas USAID-i ebatõhusaks ja teatas selle lõplikust sulgemisest 2025. aasta juulis, millele järgnes üle13 000 töötajatvallandati. Rohkem kui 80% USAID-i juhitud projektidest enam ei rahastata ja ainult umbes 1000 on jäänud välisministeeriumi alla. Sellel on tõsine mõju abiprojektidele, mis on aidanud vähendada suremust sellistesse haigustesse nagu HIV/AIDS ja malaaria, mis on viimase kahe aastakümne jooksul teinud märkimisväärseid edusamme. Deutschlandfunk hinnangul 2030. aastaks rohkem kui14 miljonit inimest, sellest4,5 miljonit last, võib nende arengute tagajärjel surra.

Ülemaailmsed väljakutsed arenguabi valdkonnas

USA väljaastumine ei ole ainult riiklik küsimus; ka rahvusvaheline üldsus seisab silmitsi kasvavate humanitaarvajadustega. USAIDi lõppedes kaotab rahvusvaheline abi arhitektuur olulise doonori. Pressiportaal rõhutab, et sellised riigid nagu Afganistan, Mosambiik ja Kongo Demokraatlik Vabariik on juba hädas oma abiprojektide ulatuslike kärbetega. Näiteks on üle400 tervishoiuasutust Afganistanison tegevuse lõpetanud, jättes miljonid inimesed ilma juurdepääsust arstiabile.

"Peame kindlasti kaotama kärbete tõttu tekkinud lüngad," hoiatab Jan Friedrich-Rust filmist "Näljavastane tegevus". Kuid ka Saksamaa institutsioonid ei kujuta just head pilti: föderaalvalitsus kavandab tohutuid kärpeid humanitaarabis ja arengukoostöös. Eelarveprojekti kohaselt kärped umbes1 miljard eurot, nii8 protsentiföderaalse arenguministeeriumi ja välisministeeriumi jaoks kasutatakse humanitaarabi vahendeid isegi53 protsentivähendada. Sellistel kärbetel võib olla laastav mõju niigi nõrkadele rahvusvahelistele abistruktuuridele.

Arvestades neid leigeid arenguid, tekib küsimus, kas Saksamaa ja EL on valmis võtma endale ülemaailmse liidrirolli. Alabali Radovan rõhutab, et teised rahastajad ei suuda rahastamislünka samal määral täita. Euroopa arenguabi edasine suund võib olla otsustava tähtsusega selles osas, kui palju abi ja toetust lähiaastatel tegelikult maailma jõuab – eriti kõige haavatavama elanikkonna jaoks üle kogu maailma.