Mecklenburg-Vorpommern nõuab alaealiste rangemat kaitset mängimise eest!

Mecklenburg-Vorpommern nõuab alaealiste rangemat kaitset mängimise eest!

Kölni Gamescomi elavas õhkkonnas võttis sõna Mecklenburg-Vorpommerni sotsiaalminister Stefanie Drese ja esitas poliitikutele tungiva nõudmise: mängusektoris peab olema rohkem kaitstud alaealisi. Selle väite käivitajaks on kasvav mure rüüstamiskastide pärast – virtuaalsed aardelaekad, mida mängijad saavad osta arvutitest ja videomängudest ning mis pakuvad mängus sageli otsustavaid eeliseid. Nagu n-tv.de teatas, hoiatas Drese tungivalt, et eriti noored võivad muutuda liialdatud kastidesse. Grazi ülikooli uuring näitas, et üle 40 protsendi 10–19-aastastest noortest ostab videomänge.

Suur probleem: mängijad ei tea ostmisel, millist sisu nad tegelikult saavad. See ebakindel element on sarnane hasartmängudega, mis on Drese ja teiste ekspertide jaoks suureks mureks. "Meil on aeg luua siin selged eeskirjad," ütles Drese. Belgias on röövimiskastid juba keelatud, karmimaid regulatsioone arutatakse ka Hollandis ja Hispaanias. Jääb vaid loota, et ka Saksamaa võtab selle arengu ette.

Föderaalnõukogu algatus teel

Drese teatas föderaalnõukogu algatusest septembri lõpus, mis käsitleb konkreetselt seda küsimust. Eesmärk on muuhulgas seaduslikult reguleerida lootskastide sisu ja võitmise tõenäosuse avalikustamist. Lisaks tuleks tutvustada hoiatusi hasartmängude ohtude kohta ning teemad integreerida koolide õppekavadesse. Oluline samm õiges suunas, nagu lisab Glueckswirtschaft.de.

Rakendus käivitati koos vasakpoolse fraktsiooniga ja selle eesmärk on kohandada keskseid määrusi, nagu hasartmängude riigileping, noortekaitseseadus ja noorte meediakaitse leping. Praegu ei ole nendes eeskirjades hasartmängud selgesõnaliselt määratletud, mis kujutab endast lünka regulatiivses osas. "Me vajame selgeid vanusepiiranguid ja suuremat läbipaistvust," nõuab SPD parlamendifraktsiooni juht Julian Barlen. Lisaks sooviks ta parandada vanemlikku kontrolli ja karmistada reklaamipiiranguid.

Turu areng ja rahvusvahelised trendid

Arutelu rüüstamiskastide üle toimub õitseva videomänguturu taustal. Ülemaailmne müük on 2023. aastal hinnanguliselt 356,75 miljardit eurot ja turg kasvab kiiresti. Euroopas on see sektor üks kiiremini kasvavaid meelelahutusvaldkondi. Nagu Glueg.org märgib, puudub paljudes videomängude turu valdkondades endiselt piisav regulatsioon. Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud omaalgatuslikus raportis kutsutakse seetõttu üles kehtestama rangemat reguleerimist, eriti rüüstamiskastide osas.

Poliitiliselt tundlikud meetmed, mida õhutavad avalikud arutelud, on näidanud esialgset edu: Belgias liigitati paljudes mängudes rüüstekastid hasartmängudeks ja seetõttu keelustati. See võiks olla eeskujuks teistele riikidele, kuigi täpne õiguskeskkond on riigiti erinev. Austrias otsustas kohus isegi, et lootboxid on hasartmängud, mis sundis Sony tagasi maksma.

Poliitikutel palutakse luua selged raamtingimused, mis tagavad lastele ja noortele mängukaitse. Ühtse EL-i regulatsiooniga saaks vähendada ka teenuseosutajate ees seisvaid õiguslikke takistusi. Julge samm õiges suunas – turvaliseks ja vastutustundlikuks mängimiseks.