Siseminister Pegel oli nördinud: rünnakud politsei- ja tuletõrjeosakondade vastu sagenevad!

Siseminister Pegel oli nördinud: rünnakud politsei- ja tuletõrjeosakondade vastu sagenevad!

Viimased intsidendid, mis on seotud pääste- ja korrakaitsejõudude rünnakutega, panevad inimesi istuma ja märkama. Mecklenburg-Vorpommerni siseminister Christian Pegel (SPD) on astunud otsustavalt üles kasvava agressiivsuse vastu politsei ja tuletõrje vastu. See eskaleerumine on eriti ilmne viimastes operatiivaruannetes, millega kaasnevad üha enam takistused ja solvangud. "See on vastuvõetamatu," ütles Pegel, väljendades nördimust kõrvalseisjate käitumise üle operatsioonide ajal.

Eriti muljetavaldav näide oli Barthis: päästekopteri maandumisel tuli sulgeda ristmik. Autojuhid ja möödakäijad eirasid tõkkeid ja andsid tuletõrjujatele isegi keskmise sõrme. Sellised juhtumid ei ole mitte ainult tüütud, vaid ka ohtlikud ja näitavad, kui suur lugupidamine päästeteenistuse töö vastu on kadunud.

Kasutuselevõtt Neubrandenburgis

Teine juhtum Neubrandenburgis illustreerib seda probleemi. 41-aastane mees segas politseioperatsiooni ja solvas ametnikke. Vaatamata korduvatele palvetele keeldus ta oma isikuandmeid avaldamast ja ähvardas kasutada pipragaasi. Tema abikaasa läks kaugemale ja üritas politseid eemale tõrjuda, mis viis lõpuks tema vahistamiseni. Sündmuskoha ümbritses umbes 40 inimest ja naine mobiliseeris grupi aktiivselt politsei vastu. 48-aastane rahvahulk näitas samuti vähe austust kiirreageerijate vastu ja püüdis meest vabastada, sundides politseid kasutama olukorra kontrollimiseks ärritajaid.

Need juhtumid ei ole ainult üksikud sündmused – need langevad murettekitavasse mustrisse, millel on ka õiguslikud mõõtmed. Kriminaalkoodeksi paragrahvi 113 järgi on vastupanu korrakaitsjatele kuritegu, millega keelatakse nende inimeste suhtes korrakaitsetoimingute sooritamisel vägivald või ähvardamine. Seadusandja on seadnud selged piirid ametnike aususe kaitsmiseks ja riigi tegevuse autoriteedi tagamiseks.

Juriidiline taust

Karistused korrakaitsjatele vastuhakkamise eest on märkimisväärsed ja võivad olla kuni kolmeaastane vanglakaristus või rahatrahv – raskete süütegude puhul aga isegi kuni viis aastat. See näitab, kui tõsiselt seadusandja neid kuritegusid võtab, ju registreeritakse enamik süüdimõistvaid kohtuotsuseid seoses agressiivse käitumisega mundrikandjate suhtes. 2021. aastal mõisteti ainuüksi Saksamaal kriminaalkoodeksi paragrahvi 113 alusel süüdi umbes 5000 inimest, mis näitab murettekitavat suundumust.

Asjaolu, et 90% süüdimõistetutest on mehed ja umbes 20% saavad vanglakaristuse, rõhutab vajadust tagada turvalisus ja austus nende vastu, kes meid turvavad. Küsimusi tekitab ka süüdimõistetute retsidiivsuse määr ja näitab tungivat vajadust tegutseda.

Selliste ulatuslike meetmete võtmine hädaabiteenistuste vastu ei ole mitte ainult vastuvõetamatu, vaid ohustab ka kõigi asjaosaliste turvalisust. Kodanikke julgustatakse politsei ja tuletõrje tööd toetama, selle asemel, et neid takistada. Iga juhtum vähendab austust ja usaldust institutsioonide vastu – murettekitav suundumus, mis tuleb kiiresti ümber pöörata. Praegusel keerulisel ajal on elanikkonna toetus kiirabile olulisem kui kunagi varem.

Teated sellistest rünnakutest ei üllata mitte ainult hädaabiteenistusi endid, vaid on ka üleskutse ühiskonnale võtta vastutust ja käituda lugupidavalt. Juhtumid, mis pole kaugeltki vastuvõetavad, näitavad selgelt, et siin on vaja ümber mõelda.