Alamsaksa raamatumess Hamburgis: päästke meie keel!

Alamsaksa raamatumess Hamburgis: päästke meie keel!

See aeg on jälle käes Hamburgis: alamsaksa raamatumess avab uksed ja kuulutab uut alamsaksa keele ringi. Traditsiooni järgides me mitte ainult ei tutvusta turul uut, vaid anname ka signaali, et alamsaksa keelt kui kultuuriväärtust tuleb säilitada. Pärast oktoobris toimunud Frankfurdi raamatumessi on see alamsaksa keele säilimise avameelne sümbol, mida sarnaselt põhjafriisi ja alamsorbi keelega ähvardab väljasuremine. Tagesspiegel.

Deutschlandfunk Kultur andmetel esitletakse messil uusi alamsaksakeelseid väljaandeid: krimiromaanidest igaühe õpikute ja lasteraamatuteni. Aga häirekellad helisevad, sest üha vähem inimesi räägib seda kaunist keelt. Eelkõige viimastel aastatel on alamsaksa keele kasutamine dramaatiliselt vähenenud ja sellised näitused nagu raamatumess on väärtuslikud sammud selle teadlikkuse tõstmisel.

Aktiivne keele säilitamisel

2023. aastal asutati PEN-keskus, mis on spetsiaalselt pühendatud alamsaksa ja friisi kirjandusele. Kirjanikud ja laulukirjutajad on kokku tulnud, et edendada keelelist mitmekesisust ja tuua alamsaksa lavale. See on oluline samm ajal, mil mõni keel sureb peaaegu iga kuu välja, seades kultuurilise mitmekesisuse tohutusse ohtu, nagu on dokumenteeritud väljasuremisohus keelte atlases.

Pingutusi tehakse mitte ainult kirjanduse vallas: Mecklenburg-Vorpommernis valiti hiljuti aasta tudengisõnaks Platt. “Dösbaddel” kirjeldab klutsi ehk unistajat ja näitab, et alamsaksa keelt tunnevad ka nooremad põlvkonnad. Sellised algatused on keele vastu huvi äratamiseks ja põlvest põlve edasi kandmiseks üliolulised.

Väljakutseid on palju, kuid esitatakse ka arvukalt pääste- ja elustamiskatseid. Keele kadumine ei tähenda ainult sõnade, vaid ka ideede ja kultuuride kadumist, nagu väidavad autorid Arnfrid Schenk ja Stefan Schnell. Atlas annab sellesse protsessi väärtuslikku teavet ja tuletab meile meelde meie keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse säilitamise tähtsust.

Alamsaksa raamatumess näitab selgelt, et tegutsemine on vajalik ja kui suur kirg on inimeste püüdlustes seda keelelist pärandit säilitada. Kui me koostööd ei tee, võib osa meie kultuurist peagi kaduda.