Merkel hoiatab Schwerinis: rändepoliitika ei tohi olla ksenofoobne!
Angela Merkel arutleb Schwerinis oma rändepoliitika üle, kritiseerib AfD-d ja rõhutab varjupaigaõiguse tähtsust.

Merkel hoiatab Schwerinis: rändepoliitika ei tohi olla ksenofoobne!
Endine kantsler Angela Merkel vastas Schwerinis kodanike küsimustele ja vaatas tagasi rändepoliitikale oma valitsusajal. Põnevas paneeldiskussioonis, mille ta pidas Saksamaa toimetuse ja Ostsee-Zeitungiga, sai kiiresti selgeks: Merkel on palju plaaninud, eriti AfD karmi kritiseerimist. Ta ütles, et pagulaspoliitika otsused ei tohiks viia ksenofoobiani ja hoiatas, et ühiskonna jagamine eliidiks ja muudeks rühmadeks võib ohustada meie demokraatia alustalasid. Ta tegi ka selgeks: AfD ei saa ega tohiks väita, et "me oleme inimesed" – kõik Saksamaa Liitvabariigi kodanikud kuuluvad sellesse, kuna Welt raport Werden.
Merkel pööras erilist tähelepanu Saksamaa piirikontrolli praegustele arengutele. Pärast Poola sammu algatada piiril oma kontroll, hoiatas ta kindlalt võimaliku ohu eest Schengeni alale. Kuigi ta tunnistas, et piirikontroll on aeg-ajalt vajalik, ei tohiks see mõjutada kodanike vaba liikumist siseturul. Selle tasakaalu leidmine on ülioluline.
Merkeli selge teadaanne varjupaigapoliitikast
Eriti plahvatuslik oli tema kriitiline seisukoht siseministeeriumi asüülitaotlejate tagasilükkamise tava suhtes. Merkel nõudis, et kõigile, kes Saksamaa piiril asüüli taotlevad, tuleb läbi viia menetlus. "Keegi ei tohiks ilma läbivaatuseta ära lükata," on tema kindel veendumus. Neid avaldusi kuulati WDR-i korraldatud kohtumisel endiste pagulastega ja need tekitasid suuremat huvi. Kuid tegelikkus näeb välja teistsugune. Berliini halduskohus tegi hiljuti selgeks kolme somaallase ebaseadusliku tagasilükkamise Poolast raudteejaama kontrolli ajal, samal ajal kui Alexander Dobrindti juhitav siseministeerium jääb varasema tava juurde, mis õhutab veelgi arutelu varjupaigapoliitika üle [Merkur].
Merkeli avaldused ei kajasta mitte ainult praegust poliitilist debatti, vaid illustreerivad ka lõhet tema filosoofia ja praeguse liidukantsler Friedrich Merzi ajal valitseva valitsuse piirava liini vahel. Ta väljendas muret, et AfD seisukohtadel põhinev rändepoliitika tegevuskava võib ohustada sotsiaalset ühtekuuluvust. See on ilmselge: Merkel pooldab kompromissil ja mõõdukusel põhinevat migratsioonipoliitikat ning kutsub inimesi mitte ainult esindama Saksamaa põhiväärtusi, vaid ka neid aktiivselt elama.
Kohtusüsteemi roll ja tulevikuväljavaated
Tasub teada, et ka õigusraamistik on pidevalt arutluse all. Föderaalhalduskohtu president Andreas Korbmacher väljendab tõsist kahtlust valitsuse praeguse kursi kestvuses ja kritiseerib teravalt toimetaja Dobrindti argumente. Lisaks on endiselt vastuoluline küsimus Bundestagi otsus peatada täiendava kaitse staatusega inimeste perede taasühendamine, mis puudutab eelkõige Süüriast pärit kodusõjapõgenikke, kes on selle kaitsestaatuse saanud alates 2015. aastast. Veel üks näide rändepoliitika väljakutsest pärineb pagulaskaitseorganisatsioonilt Pro Asyl, kes plaanib perede taasühinemise lubamise otsuse vastu õiguslikke meetmeid võtta. Tagesschau.