Surmaga lõppenud õnnetus Schwerinis: arst tõstatab küsimusi hooletuse kohta!

Surmaga lõppenud õnnetus Schwerinis: arst tõstatab küsimusi hooletuse kohta!

Schwerinis, täpsemalt Lankowi linnaosas, juhtus 2024. aasta veebruari lõpus emotsioone kuumaks kütnud traagiline õnnetus. 69-aastane juht sõitis hirmuäratava kiirusega 140 km/h sisse tema ees olnud sõidukile, põhjustades surmaga lõppenud vahejuhtumi. 30 km/h tsoonis olnud 65-aastane naine suri saadud rasketesse vigastustesse õnnetuskohal. Juhtum on nüüd Schwerini piirkonnakohtus ja otsus menetluse algatamise kohta on päevakorras tänavu novembris. Ringkonnakohus edastas mure tõttu asja prokuratuurile, et algatada järeljuurdlus, nagu Nordkurier08 report.

Riigiprokuratuur jääb aga ettevaatamatuses tapmise süüdistuse juurde. Sellegipoolest käib menetluse sees vastuoluline arutelu selle üle, kas õnnetuse asjaolud võivad viidata tahtlikule tapmisele. Seda seisukohta toetavad hukkunu perekond ja kaasprokuratuur, kes nõuavad mõrvasüüdistust. Eriti tähelepanuväärsed on vastuolud, mis ilmnesid tunnistajate ütlustes ja õnnetuses osalenud juhi käitumises. Juht ei mäleta pärast möödasõitu täpselt ja väidab, et lõikas kiirusel 60 km/h sisse. Selles väites on kahtlusi, sest vaid 15-meetrise distantsi kiirendus 60-lt 140 km/h-ni jääb küsitavaks.

Arst kritiseerib uurimist

Võtmeisik selles traagilises juhtumis on arst Carola Holzner, rohkem tuntud kui “Doc Caro”, kes viibis õnnetuskohal. Ta kommenteeris õnnetuse asjaolusid kriitiliselt ja sõitis marsruuti isiklikult. Ta rõhutab 30 km/h tsooni selget nähtavust, mis tekitab küsimuse, kuidas sai juht nii kiiresti sõita. Nii kaashageja kui ka Holzner süüdistavad prokuröri oluliste tõendite, näiteks telematerjalide või “Doc Caro” ütluste piisavas arvestamises.

Kaashageja advokaat Ullrich Knye väidab samuti, et suurt kiirust elamurajoonis tuleks pidada reetlikuks. Need juriidilised keerukused peegeldavad selle juhtumi keerukust. Traagiline juhtum, mis ei tekita mitte ainult juriidilisi küsimusi, vaid paneb ka publikut liigutama ja mõtlema.

Film kui relativiseerimine?

Huvitaval kombel võib juhtum, nii halb kui see ka pole, olla seotud selliste meedianähtustega nagu psühholoogiline põnevusfilm "Fanaatik". Selles filmis jälitab autistlik mees näitlejat, kellel on ebaterve kinnisidee. Kinnisidee ja ohtliku käitumise hirmutavad aspektid on paralleelid, mida võiks selliste õnnetuste üle arutledes tõmmata. 2019. aastal ilmunud ja Fred Dursti lavastatud film pälvis vastakaid hinnanguid, käsitledes inimpsühholoogiat kinnisidee kontekstis, mida võiks tegelikkuses tahta, enne kui üks neist kohutavatest juhtumitest aset leiab. Lisateavet selle kohta saate lugeda Wikipediast).

Järgmised kuud on tõenäoliselt otsustava tähtsusega selle juhtumi edenemise määramisel. Jääb küsimus, kas kohtusüsteem reageerib karmimatele süüdistustele või piisab olemasolevatest tõenditest, et esitada süüdistus ainult tahtmatu tapmise eest. Juhtum, mis mitte ainult ei vaidlusta õiguslikku poolt, vaid mõjutab ka avalikku arvamust.