Keskkonnaminister hüppab saare järve: keskenduge veekaitsele!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Keskkonnaminister Backhaus rõhutab Mecklenburg-Vorpommerni osariigis Inselsees toimuval Euroopa jõesupluspäeval veekaitset.

Umweltminister Backhaus betont Gewässerschutz beim "Europäischen Flussbadetag" im Inselsee, Mecklenburg-Vorpommern.
Keskkonnaminister Backhaus rõhutab Mecklenburg-Vorpommerni osariigis Inselsees toimuval Euroopa jõesupluspäeval veekaitset.

Keskkonnaminister hüppab saare järve: keskenduge veekaitsele!

Täna, 13. juulil 2025, tähistatakse Mecklenburg-Vorpommernis väga erilist päeva: "Euroopa jõesupluspäeva". Alates 2005. aastast on see päev pühendatud veekaitsele ning selle eesmärk on aidata hoida jõgesid, järvi ja rannikuvet heas seisukorras. Eile hüppas keskkonnaminister Till Backhaus (SPD) koos Güstrow linnapea Sascha Zimmermanniga (FDP) vapralt saare järve, et juhtida tähelepanu veekaitse olulisusele ja juhtida tähelepanu piirkonna kordaminekutele.

Selle kampaania taust on märkimisväärne: praegu saavutab ainult 4% Mecklenburg-Vorpommerni jõgedest ja 21% järvedest head ökoloogilist seisundit, mis näitab, et vastutavad isikud on selgelt tegutsema hakanud. Sellega seoses on ELi vee raamdirektiiv (WFD) keskne vahend, mis ei käsitle ainult vee kvaliteeti, vaid ka taimede, kalade ja muude organismide esinemist vetes. Inselsee ja Güstrower Nebel peetakse eduka veekaitse positiivseteks näideteks tänu renaturatsioonile, mis on peaaegu täielikult taastanud vee-elustiku rändevõime.

Väljakutsed ja edusammud

Mecklenburg-Vorpommeri veekogude loetelu on muljetavaldav: üle 40 000 kilomeetri voolavat vett, sealhulgas rohkem kui 8500 kilomeetrit, millest tuleb ELile aru anda, ning üle 2200 järve, mis on suuremad kui üks hektar. Nõutava seisukorra saavutamiseks on veekogude parendamisse investeeritud juba ligikaudu 80 miljonit eurot Euroopa Liidu ja riigi vahenditest. Maastikuprojektid, mis peavad valmima 2027. aastaks, sisaldavad isegi meetmeid veel 4000 kilomeetri vooluveekogude struktuuri parandamiseks.

Kuid väljakutseid ei tohiks alahinnata. Veepoliitika raamdirektiivi aruande kohaselt jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt veekogude seisundit, lähtudes arvukatest surveteguritest. Seotud majandamiskavasid ja meetmeprogramme ajakohastatakse iga kuue aasta järel ning nende eesmärk on tagada jätkusuutlik paranemine. Föderaalne Keskkonnaagentuur juhib tähelepanu vee raamdirektiivi kui olulise poliitilise instrumendi olemusele veekaitses Saksamaal ja Euroopas. Igal juhtimisperioodil on oma fookusvaldkonnad ja see kestab 2027. aastani, nagu ka meetmetel, mida nüüd järgmise paari aasta jooksul rakendatakse.

Üleskutse tegevusele

Euroopa jõesupluspäev ei ole seega mitte ainult tähistamise võimalus, vaid ka üleskutse kõigil mõelda meie vete olukorrale. Selgeks saab, et vaja pole mitte ainult poliitikat, vaid ka seda, et iga inimene saab aktiivselt tegutseda oma keskkonna kaitsmise nimel. Olgu siis saastamist vältides, kohalikes projektides osaledes või puutumatu looduse tähtsust teadvustades – iga väike samm loeb.

Veebipoliitika raamdirektiivi rakendamise kohta Mecklenburg-Vorpommernis leiavad huvilised ka teavet veebilehel kättesaadavatest selgetest materjalidest wrrl-mv.de pakutakse. Sealt saate ka rohkem teada selliste teemade kohta nagu rabakaitse ning veestressi ja põuaga toimetuleku väljakutsed, mis muutuvad Kirde-Saksamaal üha olulisemaks.

Seda silmas pidades: asume asja kallale ja tagame, et meie veed säraksid ilusas korras ka tulevastele põlvedele!