Kriis Lääne-Pommeri-Greifswaldis: ähvardab 100 miljoni euro defitsiit!

Kriis Lääne-Pommeri-Greifswaldis: ähvardab 100 miljoni euro defitsiit!

Häirekellad on helisenud Lääne-Pommeri-Greifswaldis: rajooninõukogu pöördus kiiremas korras Mecklenburg-Vorpommerni osariigi valitsuse poole palvega vältida eelseisvat 100 miljoni euro suurust eelarvepuudujääki. See kiireloomuline taotlus võeti vastu ilma eriarvamusteta ja selle eesmärk on tagada omavalitsuse võime pikas perspektiivis tegutseda. Linnaosa haldaja vastutab nüüd omavalitsuste rahalise koormuse leevendamise ja linnaosa volikogu huvide edasiandmise eest omavalitsuste katusliitudele, teatab Põhja kuller.

Väljakutsed on tohutud: prognoosid näitavad tulude olulist langust alates 2026. aastast, samal ajal kui kulutused sotsiaalvaldkonnas kasvavad jätkuvalt. Selles kriitilises olukorras on nõudmised omavalitsuste finantskoormuse jätkusuutlikuks vähendamiseks ja rahalise võrdsustamise seaduse läbivaatamiseks. Täpsemalt on omavalitsuste finantsbaasi stabiliseerimiseks vajalik taristutoetuse tõstmine riigi vahenditest 150 miljoni euroni.

Omavalitsuste murettekitav finantsolukord

Vaadates aastakümneid 2014–2020, kasvas omavalitsuste rahastamine nominaalselt keskmiselt 2,0% aastas. Selle positiivse arengu taustaks on vara võõrandamismaksu määra tõus ja erinevad riiklikud programmid, mis on suunatud eelkõige rahaliselt nõrkadele omavalitsustele. Sellegipoolest muudavad paljude linnade ja omavalitsuste rahalise olukorra veelgi raskemaks mitmesugused osariigi ja föderaalseadustest tulenevad nõuded, nagu näiteks Osariigi valitsus hukkab.

2014. aastal oli valdade negatiivne finantseerimisjääk endiselt 10,2 miljonit eurot, mis tulenes peamiselt võlgade vähendamisest ja kaubandusmaksude tagasimaksmisest. Alates 2015. aastast prognoositi aga positiivseid finantseerimisjääke, mida toetasid kasvavad maksulaekumised ja riigi eriabi.

Pöördumine osariigi valitsusele

Vorpommern-Greifswaldi piirkonnanõukogu on selgelt öelnud, et ilma õiglase rahastamiseta on omavalitsuste suutlikkus täita nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke ülesandeid ohus. 2026. aastaks kavandatav ligi 100 miljoni euro suurune puudujääk võib omavalitsustele püsivalt koormata ja massiliselt piirata nende tegutsemisvõimet sotsiaalvaldkonnas.

Küll aga lükkas siseministeerium tagasi ettepaneku linnaosamaksu alandada, et luua täiendavat finantspaindlikkust. Selle taustal on riigi ja omavalitsuste katusliitude vahelised läbirääkimised olulisemad kui kunagi varem, et jätkusuutlikult parandada finantsraamistikku ja muuta aruande kohaselt üle kahe miljardi euro suuruse investeeringuauguga valla taristu tulevikukindlaks.